Tavaline amööb

Tavaline amööb ehk harilik amööb (Amoeba proteus) on tuntuim liik amööbi perekonnast.

Liiki kirjeldas esimesena õigesti Schaeffer (1916).

Tema läbimõõt on 0,2...0,5 mm. Ta on peaaegu palja silmaga nähtav. Ta on värvitu.

Ehitus muuda

Ta on väljastpoolt kaetud ainult rakumembraaniga (plasmalemmiga).

Tal on kuni 10 või isegi rohkem jätketaolist moodustist – kulendit ehk pseudopoodi (sagarkulendit ehk lobopoodi), mida ta välja sopistab. Kulendid muudavad pidevalt kuju, hargnevad, kaovad ja ilmuvad uuesti. Ühelt raku poolelt kulendid kaovad, teise aga moodustuvad uued. Kulend moodustub tsütoplasma liikumisel rakus – see justkui voolab kohta, kuhu amööb kulendit moodustada soovib ning sopistub seal kulendiks. Nende abil amööb kulgeb ja toitub.

Tsütoplasma muuda

Tsütoplasma on selgelt jaotunud kaheks vööndiks – ektoplasmaks ja endoplasmaks.

Ektoplasma (hüaloplasma) paikneb õhukese kihina vahetult plasmalemmi all. Ta on läbipaistev, ilma nähtavate sisaldisteta. Hüaloplasma kihi paksus on eri kehaosades erinev. Külgpindade all ja kulendite aluse juures on see kiht reeglina õhuke. Kulendite otste juures on ta tunduvalt paksem.

Endoplasma (granuloplasma) on rakusisene mass, milles paiknevad kõik organellid ja sisaldised.

Tavalise amööbi liikumisel jäävad hüaloplasma ning granuloplasma perifeersed osad praktiliselt liikumatuks. Granuloplasma keskosa on koos organellide ja graanulitega pidevas liikumises. Kasvavas kulendis liigub tsütoplasma kulendi otsa poole, kahanevas kulendis raku keskme poole. Hüaloplasma liikumismehhanism on tihedalt seotud üleminekuga soolist geeliks ning muutustega tsütoskeletis.

Sisaldised muuda

Tuum muuda

Raku keskel on rakutuum.

Genoom muuda

Tavalise amööbi genoomis on 290 miljardit DNA ühikut (aluste paari). Seda on 100 korda rohkem kui inimesel.

Toitumine muuda

Tavaline amööb toitub fagotsütoosi teel, neelates baktereid, üherakulisi vetikaid ja väikesi protiste.

Toidu haaramise aluseks on kulendite moodustumine. Kehapinnal tekib kontakt plasmalemmi ja toiduosakese vahel. Toiduks sobiv osake (vetikas või bakter) haaratakse kulendite vahele ning liigub läbi rakumembraani amööbi rakku. Moodustub toitevakuool, kuhu hakkavad lüsosoomide abil saabuma seedefermendid. Niiviisi tekib toitevakuool. Edasi liigub toiduosake raku keskossa, kus tsütoplasmavoolud haaravad ta kaasa.

Jääkainete väljaheitmine muuda

Tuikekublikusse ehk pulseerivasse vakuooli kogunevad jääkained ja üleliigne vedelik. Kindlate ajavahemike järel (tavaliselt 5...8 minuti tagant) liigub tuikekublik rakupinna juurde ja sulab kokku rakumembraaniga, heites oma sisu rakust välja.

Paljunemine muuda

Tavaline amööb paljuneb ainult jagunemise teel.

Enne jagunemist amööbi kulgemine lakkab. Kaovad Golgi aparaadi diktüosoomid. Algul jaguneb rakutuum, seejärel leiab aset tsütokinees.

Elupaik muuda

Tavaline amööb eluneb seisuveekogude (väikeste tiikide või kraavide) põhjas, enamasti põhjamudas.

Tal on kulgevaid ja hõljuvaid vorme.

Kasutamine õppetöös muuda

Tavalist amööbi kasutatakse kulendite funktsioneerimise demonstreerimiseks. Teised liigid on liiga väikesed, liiga õrnad või liiga ebatüüpilise ehitusega.

Välislingid muuda

Sissekanne Miksikeses