Tasmani meri

Tasmani meri (inglise Tasman Sea, maoori Te Tai ō Rehua) on Vaikse ookeani osa.

Korallimere asendikaart

Meri piirneb läänes Austraaliaga, idas Uus-Meremaaga ja põhjas Korallimerega. Tema ulatus põhjast lõunasse on 2800 km, Austraaliast Uus-Meremaale 2000 km.

Merel pole selget looduslikku põhja- ja lõunapiiri. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka Tasmani mere põhjapiir. Mere lõunapiiriks on joon, mis ühendab Uus-Meremaa Lõunasaarest lõunas oleva Aucklandi saare lõunatippu ja Tasmaania lõunatippu.

Tasmani mere lääneosas on soe Ida-Austraalia hoovus.

Tasmani meres on mõned eraldatud saarerühmad ja saared, kus elab kokku 2500 inimest: Norfolki saar mere põhjaservas (2150 elanikku), Elizabethi riff, Middletoni riff (mõlemad kuuluvad Korallimere saarte territooriumi), Howe' saar (350 elanikku) ja Balli püramiid (mõlemad kuuluvad Uus-Lõuna-Walesi).

Tasmani meri on nimetatud hollandi meresõitja Abel Tasmani järgi, kes esimese eurooplasena külastas Tasmaaniat ja Uus-Meremaad. Inglise meresõitja James Cook uuris Tasmani merd põhjalikult 1770. aastatel oma esimese ümbermaailmareisi käigus.

Kõnekeeles nimetavad austraallased ja uusmeremaalased Tasmani merd kraaviks (The Ditch).