Tartu jaamahoone

Tartu raudteejaam
	Tartu raudteejaama hoone 2014. aastal
Üldandmed
Asukoht	Vaksali 6, Tartu
Ehituse algus	1875
Ehituse lõpp	1877
Koordinaadid	58° 22′ 25,5″ N, 26° 42′ 24″ E

Tartu jaamahoone on jaamahoone Tartu raudteejaamas.

Alates 1997. aastast on Tartu jaamahoone kultuuriministri määrusega arvel kultuurimälestisena (nr 7013).^[1]

Kirjeldus muuda

Vene keisririigi tolleaegse süsteemi kohaselt II klassi liigitunud jaamahoonele tüüpiliselt valmis hoone keskmine korpus kivist. Jaamahoone raudteepoolsel küljel liitub ehitisega pikk puitpostidele toetatud varikatus.

Valdavalt ristkülikukujulise põhiplaaniga puithoone keskel paikneb lai kolmekülgne trepp. Hoonet iseloomustab kaks kergelt eenduvat tiibosa.

Vaksalihoone siseruumidest on kõige esinduslikum läbi kahe korruse ulatuv ja enam kui 9 m kõrgune peaootesaal, mille lage ehib rosett. Ruumi seinad on kaunistatud mitme erisuguse ülestikku asetatud karniisiga.^[2]

Ajalugu muuda

Tartu jaamahoone aasta 1923

Tartu jaama peahoone ehitati 1875.–1877. aastal väljapoole toonast Tartu linna. Hoone ehitati tõenäoliselt mugandatud ülevenemaalise näidisprojekti järgi, ehitise inseneriks oli Hermann von Stavenhagen.

Tartu jaamahoone 1930ndatel

Nõukogude ajal tegutsesid jaamahoones piletikassad, restoran ("Liiper"), ajalehekiosk, meditsiinipunkt, juuksur, pakihoidla, ootesaalid ja ka miilitsapunkt.

Taasiseseisvumise järel paiknesid jaamahoone ruumides erinevad väikefirmad.

2000. aastate alguseks häiris vaksalihoone halb seisund nii Tartu linna kui ka toona majas piletikassat pidanud Edelaraudteed. Kuna aga kumbki neist ei soovinud raudteejaama osta ja remontida, pandi maja müüki. 2003. aasta septembris ostis selle AS-ilt Eesti Raudtee ettevõtja Rein Kilgile kuulunud firma Elikante.^[3] Toona hinnati vara turuhinnaks 1,4 miljonit krooni. Eesti Raudtee andis vaksalihoone, pagasiaida, garaaži ja WC Elikantele tasuta, ostja pidi aga maksma Eesti Raudteele riigile tasumiseks 213 559 krooni ja 33 senti käibemaksu.^[4] Aastate vältel maja vähehaaval remonditi, kuid reisijad ei saanud kasutada ootesaali.^[3]

Tartu jaamahoone 2013. aastal

31. augusti öösel 2006 süüdati raudteejaama hoone. Tules sai kahjustada hoone raudteepoolne külg ja katus.^[5] Hävis nõukogudeaegne interjöör, kuid algupärased detailid säilisid krohvi ja kivide all.^[6] 2007. aasta augustis vahistati süütamises kahtlustatavad^[7], 2009. aasta juunis mõistis kohus nad tingimisi vangi.^[8].

Järgnenud aastatel kestis jaamahoone remont vahelduva eduga. Hoone restaureerimiseks esitati mitu tähtaega: 2007. aasta jaanipäev, 2008. aasta lõpp, 2011. aasta kevad jt^[3].

2012. aastal müüs Rein Kilgile kuuluv OÜ Elikante ehitise Kilgi äripartnerile Aare Käärale kuuluvale OÜ-le AK-Varad. Tartu linn toetas ootesaali remonti 100 000 euroga.^[9] Taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar, töid tegi ehitusfirma Vennad Ehitus.^[4]

2012. aasta 20. juulil sai maja taas kasutusloa^[3], 25. juulil avati hoone reisijatele^[10]. Hoone rendiks on sõlmitud 20-aastane üürileping AS-i Eesti Raudtee tütarettevõttega AS EVR Infra.^[9]