Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on teaduskond Tartu Ülikoolis, mis tegeleb tipptasemel keele- ja kirjandusteaduse, filosoofia, ajaloo jne õpetamise ja uurimisega. Asukoht Jakobi tänav 2, Tartu.

1. jaanuaril 2016 ühinesid filosoofiateaduskond, usuteaduskond ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaks.

Filosoofiateaduskonna struktuur (alates 2008. aastast)

• Instituudid
  • Ajaloo ja arheoloogia instituut
    • Arheoloogia õppetool
    • Arhiivinduse õppetool
    • Eesti ajaloo õppetool
    • Kunstiajaloo õppetool
    • Uusima aja ajaloo õppetool
    • Üldajaloo õppetool
  • Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    • Eesti keele osakond
    • Eesti keele (võõrkeelena) osakond
    • Soome-ugri osakond
    • Üldkeeleteaduse osakond
  • Filosoofia ja semiootika instituut
    • Filosoofia osakond
    • Semiootika osakond
    • Tartu Ülikooli Eetikakeskus
  • Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
    • Saksa filoloogia osakond
    • Romanistika osakond
    • Inglise filoloogia osakond
    • Slaavi filoloogia osakond
    • Klassikalise filoloogia osakond
    • Skandinavistika osakond
  • Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    • Etnoloogia osakond
    • Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
    • Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    • Kunstide osakond
    • Orientalistikakeskus
• Keskused
  • Tõlkekeskus
  • Keelekeskus
  • Briti uuringute keskus
  • Kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus
  • Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
  • Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus
  • Põhja-Ameerika uuringute keskus
  • Robert Schumani prantsuse uuringute keskus
  • Nõukogude perioodi ajaloo uurimiskeskus

Filosoofiateaduskonna dekanaat asub aadressil Jakobi 2.

28. novembril 2012 valiti teaduskonna dekaaniks Margit Sutrop, tema ametiaeg algas 1. jaanuaril 2013. Enne teda oli dekaaniks Valter Lang.

Ajalugu

1632. aastal avatud Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel ja eeskujuks olnud Uppsala ülikoolil, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond. Filosoofiateaduskona moodustasid järgmised alad: 1. poliitika, 2. eetika, 3. füüsika, 4. ajalugu ja muinsus, 5. matemaatika, 6. heebrea keel ja muud hommikumaa keeled, 7. kreeka keel, 8. kõneosavus, 9. loogika, 10. luulekunst. 1637. aastast ühendati filosoofiafakulteedi üksikud ained viide (rp. 6) gruppi: 1. loogika ja eetika, 2. kõneosavus ja luulekunst, 3. ajalugu ja poliitika, 4. astronoomia, matemaatika ja füüsika, 5. kreeka keel ja hommikumaa keeled (ühes heebrea keelega). Ülikooli usuteaduskonda, õigusteaduskonda, arstiteaduskonda loeti peafakulteetideks, filosoofia fakulteeti osalt ettevalmistavaks.

Välislingid

• Koduleht