Vikipeedia

Tarnija

Tarnija[1], (inglise keeles provider), on majanduslik ettevõte või isik, kes varustab mõnda teist ettevõtet vajalike ressurssidega.

Sõna "tarnima"[2] tähendab kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma või pakkuma; eelsõlmitud lepingu alusel müüma.

Tarnija vastand on hankija.

Teenuse osutaja[3] (inglise keeles service provider) on ettevõte, organisatsioon või isik, kes pakub teistele teenuseid teatud tasu eest.

Tarnija deklaratsioon muuda

Tarnija deklaratsioonis[4] annab kaupu edastanud ettevõte informatsiooni kaupade päritolustaatuse kohta. Kui varustatud tooted soovitakse eksportida Euroopa Liiduga sooduslepingu sõlminud riikidesse, on vaja seda valitsusavaldust, ning päritolutõendi vormistamiseks on vajalik tõendada toote päritolu.

Sooduspäritolustaatusega kaupade korral kinnitab tarnija, millisest riigist kaubad pärinevad vastavalt asjaomastele päritolureeglitele. Varustaja kinnitab sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete tarnimisel, milliseid töötlemistoiminguid on toote suhtes teostatud.

Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi sisemises kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud lubavad kohaldada täielikku kumulatsiooni. Täielikku kumulatsiooni võimaldavad sätted on EMP (Euroopa Majanduspiirkond) lepingus, ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid) ja Magribi riikidega kehtivates sooduskordades.

Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka päritolustaatuseta kaupade tarnimisel teise liikmesriiki, sama ELi liikmesriigi teisele äriühingule või tolliliidu lepinguga hõlmatud riiki, kus vastavad sätted kehtivad.

Näited muuda
  1. Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmajad Saksamaa äriühingule, kes soovib need seejärel eksportida Fääri saartele. Päritolutõendi liikumissertifikaat EUR.1 vormistamiseks tuleb Saksamaa äriühingul esitada tollile kauba päritolu tõendav dokument. Kauba päritolu tõendava dokumendi väljastab kauba tarnija, sest tavapäraselt vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikides väljastatavad päritolutõendid ELi tolliterritooriumi piires toimuvas kaubanduses ei kehti.
  2. Türgi äriühing saadab Türgis kootud kanga liikumissertifikaadi A.T.R alusel Prantsusmaa äriühingule, kes valmistab sellest pintsakud. Pintsakud soovitakse eksportida Albaaniasse ning lisada juurde liikumissertifikaat EUR.1. Kauba sooduspäritolustaatuse tõendamiseks esitab Prantsusmaa äriühing tollile Türgi äriühingu poolt väljastatud tarnija deklaratsiooni, sest liikumissertifikaat A.T.R on vaid vaba ringluse tõendamise dokument.

Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel.

Tarnimisliigid muuda

Ettevõtte ostutegevus[5] muuda

Ettevõtetel on vaja oma tegevuseks osta sisse mitmesuguseid materjale, tooteid ja teenuseid väljastpoolt oma organisatsiooni. Tegevussisendite soetamise protsessi on võrreldes ettevõtte muude tegevustega peetud pikka aega vähetähtsaks. Ostutegevust on vaadeldud kui vähetähtsa juhtimistaseme tegevust, mille vastutusalasse on kuulunud ettevõtte muudes allüksustes tehtud tellimuste täitmise organiseerimine ja korraldamine. Ostmise esmane ülesanne on olnud pika aja jooksul omandada tarnijatelt soovitud ressursse võimalikult madala ostuhinnaga.

Erinevalt avaliku sektori institutsioonidest on erasektoris tegutsevad ettevõtted tarnijate (hankijate) valikul vabad, võttes vastu tarnija valiku otsuseid ettevõtte ostu- ja äristrateegiatest ning ostupoliitikast lähtudes.

Kõikides majandusvaldkondades – tööstuses, kaubanduses, teenindussfääris, avalikus ja erasektoris – on viimastel aastakümnetel suurenenud ostmise osakaal. Konkurents on sundinud ettevõtteid keskenduma üha enam oma põhitegevusele, millega seoses ostavad tootmisettevõtted järjest enam materjale ja komponente, selle asemel et neid ise toota. Konkreetses valdkonnas tegutsev tarnija on arendanud tehnoloogiad ja tootmiskorralduse välja tasemele, mis võimaldab tal toota materjale, sõlmi ja komponente üldjuhul efektiivselt ja kõrge kvaliteediga.[5]

Ostuturundus muuda

Ostuturunduseks[5] peetakse ostuspetsialisti tegevust – suure ja maineka tarnija kliendiks ja koostöö- partneriks saamiseks tehakse jõupingutusi, et muuta oma ettevõte sellele tarnijale atraktiivseks ja kasulikuks.

Ostutegevuse tasemed[5] muuda

Ostutegevuses eristatakse:

  • strateegilisi,
  • taktikalisi,
  • operatiivtoiminguid.

Strateegilise ostmise valdkonda kuuluvad ostutegevuse planeerimine ja arendamine, ostja-tarnija suhte arendamine, nõudluse pikaajaline prognoosimine, tarnijate valik ning nende suutlikkuse hindamine. Strateegilise ostmise olulised valdkonnad on pikaajalised hankelepingud ja strateegiliste toodete hinnatase. Ostutegevuse strateegiline juhtimine on vajalik saavutamaks ostmise eesmärkide ühildumist ettevõtte äri- ja turundusstrateegiatega. See aitab arendada ostmise tulemuslikkuse mõõtmist, samuti tarnijate suutlikkuse hindamist.[5]

Taktikalise ostmise alla kuuluvad tegevused nagu tarnijate turu kaardistamine, päringute koostamine, pakkumiste analüüs ja võrdlemine, parima pakkumise tuvastamine, ostuläbirääkimised, ostu- ja hankelepingute ning ostueelarvete koostamine ja kategooriajuhtimine. Taktikalise ostutöö tähtsad valdkonnad on hinnaläbirääkimised, uute tarnijate leidmine, tarnegraafikute ja nn päevahindade ehk lühiajaliselt kehtivate hindade kooskõlastamine.[5]

Ostmise operatiivtöö tähendab rutiinset ostutööd: ostutarbe tuvastamine, tellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine ning ostuarvete õigsuse/vastavuse kontrollimine.[5]

Teenuse osutamine muuda

Meditsiiniteenused[6] muuda

  • Esmane abi

Esmase abi teenuse osutaja on peamiselt perearst, kelle poole pöördutakse, kui tekivad küsimused tervise kohta või kui on tarvis tervise ülevaatusele

  • Õendus

Õed on koolitatud teenuseosutajad, kes suudavad kanda hoolt haigete eest. Nad on praktiseerinud ja arendanud vajalikke oskusi ning pakuvad professionaalset teenust

Internetiteenused muuda

Internetiteenuse pakkuja[3] (inglise keeles internet service provider) on ettevõte, mis varustab kliente internetiühendusega. Sageli aetakse mõiste segamini internetis teenuste osutajatega. Tarnijad on ka mobiilsideoperaatorid. Eestis pakuvad internetiteenuseid näiteks:

Interneti tarnijate tehnoloogia on arenenud kaabliga jagamisest juhtmevabale süsteemile ning võimaldavad inimestel ka lisaks võrgule vaadata televiisoreid.

Teabepakkujad muuda

Informatsiooni pakkujad[7] on hädavajalikud osalised teabekeskkonnas, sest nemad lisavad väärtuse infole selle loomise punktist kuni üldsusele avaldamise ja edasise kasutuseni väljaspool infopakkuja keskkonda. Nende töö võib olla mitmekesine ja vaheldusrikas. Teabepakkujad on raamatukogu ja teabe professionaalid, terviseteabe pakkujad, ettevõtlusteabe pakkujad, uudiste pakkujad ja teised avaliku ja erateenuste teabepakkujad. Mõned võivad koguda/saada infot erinevatelt allikatelt, seejärel neid sorteerida ja alles siis avaldada. Teised aga saavad töötlemata andmeid, mida nad muudavad informatsiooniks ja teevad saadavaks infotarbijale. Mõned võivad ainult olla seotud väärtuse lisamisega informatsiooni teekonnal

Tarnija mõju kliendile muuda

Tarnija võime täpselt ja efektiivselt tajuda, väljendada, mõista ja kontrollida emotsioone endas ja teistes on kliendirahulolu tagamiseks üks olulisemaid tegureid. Uuringud on näidanud, et klientide rahulolu on suurem, kui teenuse osutaja emotsionaalne intelligentsus on kõrgem. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine.[8]

Klientide kvaliteedi taju muutub ajas ja suhtumine kvaliteeti peab seejuures muutuma koos selle tajuga. Toodete ja teenuste pakkujate oskused ja suhtumine on teemad, millega tegeleda ja mida muuta. Nendele teguritele vastamata jätmine ja reageerimatus viib kliendirahulolematuseni. Kvaliteet seejuures peab olema ülevaadatud praeguste tagajärgede valguses [9]

Veoturud muuda

Veoturu all mõeldakse veoste valdajate ja vedajate, veoteenuste ja veoste pakkumiste turgu. Veoturul esitavad veoste valdajad veoste pakkumisi ja teevad päringuid vedajatele. Vedajad esitavad omapoolseid vedude pakkumisi ja saadavad veoste omanikele päringuid veoste leidmiseks. Pärast veotingimuste kokkuleppimist teostavad vedajad tellitud veod klientidelt saadavate hüvitiste (veotasu) eest.

Veoettevõtted osutavad vedude tellijaile kaubaveoteenuseid kokkulepitud veosuunal (marsruudil), andes klientidele hüvitise eest kasutada veovahendi lastiruumi. Maailmamajanduse rahvusvahelistumise tulemusel on muutunud tarneahelad viimastel aastakümnetel üha pikemateks. Tootjad ostavad tooraineid, materjale ja komponente tuhandete kilomeetrite kauguselt, hulgikaubandus hangib valmistooteid teistel kontinentidel paiknevatelt tootjatelt. Logistika ja tarneahela juhtimine on üleilmsel areenil eduka tegutsemise tähtsamaid eeldusi. Tootjad hangivad tootmissisendeid (tööjõud, toorained, materjalid, energeetilised ressursid jne) madala kulutasemega maadest, suurem osa valmistoodetest realiseeritakse aga arenenud majandusega riikide turgudel.

Tarnijad on üha enam huvitatud laiaulatuslike logistika- ja veondusvõrgustike loomisest. Üleilmselt tegutsevate logistikapartnerite võrku kasutades on võimalik lühendada veo- ja tarneaegu, vähendada veokulusid ja suurendada tarnekindlust. Säärane areng on toonud kaasa veetavate kaubamahtude ja veosekäivete olulise suurenemise viimastel aastakümnetel. Üleilmse majanduslanguse tõttu tabas tõsine tagasilöök tootmist, kaubandust ja logistikasektorit 2008. aasta lõpul ja 2009. aastal pea kõikjal maailmas. Veomahtude taastumine algas 2010. aastal, kuid kriisieelset taset ei suudetud saavutada ka veel 2012. aasta lõpuks. Klientidele on muutunud üha olulisemaks kaupade tarnimise täpsus, mis tähendab, et nad soovivad olla kindlad kauba saabumises täpselt kokkulepitud ajal.

Äritegevuses, logistika ja tarneahela juhtimises toimuva arenguga kaasaskäimiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks peavad transporditeenuste osutajad tootlikkust ja tõhusust suurendama, pakutavaid teenuseid arendama ja lisama traditsioonilistele veoteenustele klientide jaoks atraktiivseid, tarneahelas lisaväärtust andvaid teenuseid. Nii on lisandunud viimastel aastakümnetel vedamisele kui põhiteenusele erinevad terminali- ja laoteenused, tolliagenditeenused jms

Viited muuda

  1. ↑ "Tarnija mõiste".
  2. ↑ "Tarnima mõiste".
  3. ↑ 3,0 3,1 "Teenuse osutaja mõiste". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  4. ↑ "Tarnija deklaratsioon". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "Ostutegevus ettevõttes" (PDF).[alaline kõdulink]
  6. ↑ "Meditsiiniteenused".
  7. ↑ "Teabepakkujad".
  8. ↑ "Mõju".
  9. ↑ "Klienditeenindus" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2017.

Allikad muuda

  1. http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija&F=M.
  2. http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnima&F=M.
  3. http://www.businessdictionary.com/definition/service-provider.html.
  4. EMTA, 2015, https://www.emta.ee/et/toll-kaubavahetus/paritolu/paritolutoenditest/tarnija-deklaratsioon.
  5. Innove, Logistika õpik kutsekoolile, Ostmine.
  6. MedlinePlus, Types of health care providers.
  7. R. Davies & D. Williams, 2013, Towards a conceptual framework for provider information behaviour, UK.
  8. S. Kernbach & N. S. Schutte, 2005, The impact of service provider emotional intelligence on customer satisfaction, Austraalia.
  9. Innove, Logistika õpik kutsekoolile, Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas.
  10. Innove, Logistika õpik kutsekoolile, Kaubavedu ja ekspedeerimine.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tarnija&oldid=6140335"