Tallinna Ülikooli kirjandusauhind

Tallinna Ülikooli kirjandusauhind on Tallinna Ülikooli välja antav kirjandusauhind, mille algatas 2007. aasta jaanuaris ülikooli rektor Rein Raud. Auhinna eesmärk on tunnustada eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased.^[1]

Auhinnale oodatakse kandidaate Tallinna Ülikooli õppejõudude, üliõpilaste või vilistlaste hulgast, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud tervikliku kirjandusteose mis tahes žanris (proosa, luule, esseistika, väärtteksti tõlge).^[1]

Algselt anti Tallinna Ülikooli kirjandusauhinda välja kahes kategoorias. Alates 2011. aastast on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnal on kolm kategooriat. Peaauhind, millega kaasneb ka suurem rahaline preemia, pannakse välja eraldi raamatuna ilmunud originaalkirjandusteose autorile ning väiksemate preemiatega tunnustatakse ühte ajalehes, ajakirjas, almanahhis või kogumikus ilmunud teksti ning ilukirjandusliku tõlke autorit.^[1]

Kandidaate võivad üles seada kõik Tallinna Ülikooli akadeemilised üksused, kõik professorid ja kõik varasemad preemia laureaadid. Konkursi žürii koosneb kirjandusala ekspertidest, mille koosseisu kinnitab rektor.^[1]

Kirjandusauhinna laureaadid kuulutatakse välja ning neile antakse kätte preemiad märtsikuus Tallinna Ülikooli aastapäeva sündmusel.

Laureaadid muuda

2007 muuda

Algupärand: Hasso Krull, luulekogu "Talv"
Tõlge: Nadežda Ptšelovodova, "Eesti luuleklassika udmurdi keeles"

2008 muuda

Algupärand: Maarja Kangro, luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria"
Tõlge: Arvo Valton, soome-ugri rahvaste luule vahendamise eest eesti keelde

2009 muuda

Algupärand: Maarja Kangro, luulekogu "Heureka"
Tõlge: Mari Tarvas, Sigmund Freudi "Nali ja selle seos teadvustamatusega" tõlge eesti keelde

2010 muuda

Algupärand: Mart Kangur, luulekogu "Kuldne põli"
Tõlge: Kalju Kruusa, ajakirjas Ninniku ilmunud hiina luule tõlgete eest

2011 muuda

Algupärand: Andrei Ivanov, jutustused „Minu Taani onuke“ ja „Tuhk“
Tõlge:
- Heli Allik, Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Reis öö lõppu“ tõlge
- Lauri Kitsnik, Tanikawa Shuntaro luulekogu „Sõnade asjatu flirt“ ning Fuji Sadakazu luulekogu „Titt maksab kätte“ tõlked

2012 muuda

Algupärand: Jürgen Rooste, luulekogu "Kuidas tappa laulurästikut"
Tõlge: Märt Väljataga, Vladimir Nabokovi novellide "Õed Vane'id" ja "Märgid ja sümbolid" tõlked

2013 muuda

Algupärand: Urmas Vadi, romaan "Tagasi Eestisse"
Tõlge: Rein Raud, Dante Alighieri "Vita Nova" tõlge
Ajakirjas ilmunud ilukirjanduslik publikatsioon: Svetlana Grigorjeva, luuletused "Vikerkaares"

2014 muuda

Algupärand: Mariliin Vassenin, luulekogu "Horror vacui"
Eripreemia: Marek Tamm (koostaja), “Keskaja kirjanduse antoloogia I”
Tõlge: Elli Feldberg, "Meel ongi Buddha. Mazu jutlused ja ütlused" tõlge

2015 muuda

Algupärand: Jan Kaus, romaan "Ma olen elus"
Tõlge: Alari Allik, klassikalisest jaapani keelest tõlgitud ja kommenteeritud luulekogu "Sada luuletust, sada luuletajat"

2016 muuda

Algupärand: Mart Kangur, "Kõrgusekartus"
Tõlge: Maarja Kangro, Hans Magnus Enzensbergeri teose „Titanicu põhjaminek“ tõlge saksa keelest

2017 muuda

Algupärand: Berit Kaschan, „Ma naeran magades“
Tõlge: Daniele Monticelli, Lennart Meri teose „Hõbevalge“ tõlge itaalia keelde

2018 muuda

Algupärand: Eda Ahi, "Sadam"
Tõlge:
- Kristjan Haljak, Charles Baudelaire'i teose "Kunstlikud paradiisid" tõlge prantsuse keelest
- Merilin Kotta, Kirmen Uribe teose "Bilbao-New York-Bilbao" tõlge baski keelest
Ajakirjas ilmunud ilukirjanduslik publikatsioon: Andrei Ivanov, "Klaasitükike"

2019 muuda

Algupärand:
- Hasso Krull, "Euroopa"
- Linnar Priimägi, "Minu Goethe"
Tõlge: Üllar Peterson, Khalil Gibrani araabiakeelse romaani "Murtud tiivad" ja Sadeq Hedayati pärsiakeelse romaani "Pime öökull" tõlke eest