Taimõri saar (vene остров Таймыр) on saar Kara meres Taimõri poolsaare looderanniku juures.

Taimõri saare asukoht
Taimõri saar

Taimõri saar paikneb Taimõri lahest lääne pool. Saarest põhja pool asub Nordensköldi saarestik. Saare pikkus on 33 km, keskmine laius umbes 10 km. Mandrist eraldab saart keskmiselt 3 km laiune Taimõri väin.

Saare kaldajoon on väga sopiline, nagu ka mandri ja läheduses olevate väiksemate saarte oma. Niimoodi moodustub Taimõri poolsaare rannikul keeruline saarelabürint.

Saare pinnas on künklik, kõrgeimad punktid on Effekti mägi (176 m) ja Negri mägi (232 m). Kliima on karm. Esineb arktiline tundra. Meri saare ümber on suurema osa aastast kaetud jääga ega saa kunagi päris jäävabaks.

Saar kuulub Venemaa Krasnojarski krai koosseisu.

Alates 1993. aastast kuulub Suure Arktika looduskaitseala koosseisu.

Ajalugu muuda

14. augustil 1878 avastas Taimõri saare Adolf Nordenskjöldi ekspeditsioon laeval Vega. Ekspeditsioon maabus saarel, sest jääolud takistasid mõne päeva jooksul edasi sõitmast. Õpetlased uurisid ranniku ja saare geoloogilist ehitust. Saarele kivide alla mattis Nordenskjöld raudkasti. Kastis oli pudel sedeliga, milles oli lühike teade maabumisest saarel ja palve edastada see kiri Rootsi kuningale. Ekspeditsiooni aruandes oli kirjas, et selline raudkast Taimõri saarele maeti.

2. septembril 1971 avastas V. A. Troitski Nordenskjöldi märgi. Raudkast oli aastate jooksul läbi roostetanud ja lagunenud, lagunemise käigus olid kasti peal olnud kivid pudeli lõhkunud, aga kiri oli üllataval kombel jäänud loetavaks. See saadeti NSV Liidu Geograafiaühingu kaudu Rootsi kuningakotta.

Aastal 1900 talvitas saare looderannikul Colin Archeri lahes Eduard von Tolli ekspeditsioon kuunaril Zarja.