Tšuugi keel[1] kuulub truki keelte hulka. Keelt tuntakse ka nimede all: chuuk, ruk, truk või truki keel. Tšuugi keelt räägitakse peamiselt Chuuki saartel, Mikroneesias. Selle keele kõnelejaid leidub ka Pohnpeil ja Guamil.[1] Tšuugi keel kuulub Austroneesia keelkonda, täpsemalt Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ning on üks Mikroneesia keeltest[1].

Tšuugi
Kõneldakse Mikroneesia
Piirkonnad Räägitakse Chuuki saartel, Pohnpei's, Guam'is
Kokku kõnelejaid 51 330 [1]
Keelesugulus

Austroneesia keeled

Keelekoodid
ISO 639-1 chk

Tšuugi keel kasutab ladina tähestikku.[1]

Tšuugi keele sõnavara sarnaneb mitme teise keele sõnavaraga. Mortloki keel on 80–85% ulatuses sarnane, puluvati keel 81%, satavali keel 79%, karoliini keel 78% ja voleai keel 75% ulatuses sarnane.[2]

Keele struktuur muuda

Tšuugi tähestik [3]
A a Á á E e É é I i O o Ó ó U u Ú ú F f S s K k M m Mw mw N n Ng ng P p Pw pw R r Ch ch T t W w Y y

Misjonärid töötasid 19. sajandil välja viisi, kuidas tšuugi keelt üles kirjutada, kasutades ladina tähestikku. 1970ndatel muutsid keeleteadlased misjonäride süsteemi, lisades juurde diakriitilised tähed.[3] Keeles on 9 vokaali (a, á, e, é, i, o, ó, u, ú), sama palju nagu eesti keele tähestikus ning 14 konsonanti (eesti keeles on 17), millele lisandub 9 kaksikkonsonanti. [3]

konsonandid: f, ff, s, ss, k, kk, m, mm, mw, mmw, n, ng, nng, p, pp, pw, ppw, r, ch, t, tt, w, y

klusiilid: p, pw, t, k afrikatiivid: ch [ʧ] frikatiivid: f, s nasaalid: m, mw, n, ng[ŋ] , lateraalid: (l), r poolvokaalid: w, y [j] [4]

Tšuugi keelel on ebatavaline sõnaalguline kaksikkonsonandi tunnus. Ühistel esivanematel Lääne-Mikroneesias, arvati samuti keeles olevat see tunnus, aga tänapäevasel keelekasutusel on see enamasti kadunud. [1]

  • Tavapärane on SVO sõnajärg (subjekt-verb-objekt)
  • Puudub minevikuvorm
  • Iseloomulik on täielik ja osaline reduplikatsioon[5]

Silbistruktuur Tšuugi keeles on võimaldatud produktiivselt täielikku ja osalist reduplikatsiooni, näiteks:

◦Kõndima: fátán
◦Kõndima (jätkab kõndimist): fátánátán [5]

Tšuugi keel kasutab erinevaid loendamissüsteeme erinevat tüüpi esemete jaoks. Sõnalõpud muutuvad olenevalt eseme tüübist(pikk, lame, kihiline, või tahke). Näiteks:

 ◦ tšuugi keeles eu - üks 
 ◦ üks pikk ese: efoch (lõpp -foch)
 ◦ üks lame ese: echo (ending -cho)
 ◦ üks kihiline ese: esar (ending -sar)
 ◦ üks tahke ese: efou (ending -fou)[5]

Sõnavara muuda

Arvsõnad muuda

Arvsõna [4]
Number arvsõna tšuugi keeles
1 eet
2 érùùw
3 één
4 fààn
5 niim
6 woon
7 fùùs
8 waan
9 ttiw
10 engoon

Keelenäide [3] muuda

Tšuugi keeles: Esap wor och mettoch epwe appeti aramas seni fansoun ar uputiu non ar tufich me rait. Ar ekiek epwe mecheres o esap pet ren och sakkun mettoch pun ir repwe nonnomfengen non kinamwe o pwipwi annim.

Tõlge: Kõik inimesed on sündinud vabadena, võrdse väärikuse ja õigustega. Nad on õnnistatud mõistusega ja südametunnistusega ning peaksid suhtuma üksteise vennaliku vaimuga.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 http://www.ethnologue.com/language/chk
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 24. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 http://www.omniglot.com/writing/chuukese.htm
  4. 4,0 4,1 Compendium of the world's languages (third edition), George L. Campbell ja Gareth King, lk 370
  5. 5,0 5,1 5,2 http://www.multicsd.org/?q=node/51