Tüügasmadulased
Tüügasmadulased (Acrochordidae) on maoliste alamseltsi Alethinophidia infraseltsi kuuluv valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.
| Tüügasmadulased | |
|---|---|
_in_captivity.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Infraselts |
Alethinophidia |
| Ülemsugukond |
Acrochordoidea |
| Sugukond |
Tüügasmadulased Acrochordidae Bonaparte, 1838 |
| Sünonüümid | |
Klassifikatsioon muuda
Tüügasmadulaste sugukonda klassifitseeritakse roomajate andmebaasis üksainus maoperekond[2]:
- Acrochordus Hornstedt, 1787 – tüügasmadu, mis on esindatud kolme retsentse liigiga.
Levila muuda
Tüügasmadulased elavad Indias, Aasias, Filipiinidel, Suurtel Sunda saartel ja Väikestel Sunda saartel, Uus-Guineas, Põhja-Austraalias. Acrochordus arafurae levila võib piirduda Austraalia ja Uus-Guineaga.
Bioloogia muuda
Seedeelundkond muuda
Sapipõis asub maksale suhteliselt lähedal.
Vereringe ja hingamine muuda
Süda paikneb neil keha keskosas.
Suguküpsus ja paljunemine muuda
Suguküpsus saabub mõlemast soost madudel 5. eluaasta paiku. Kuid enamik emasloomi igal aastal ei sünnita.
Isasloomade paariline hemipeenis asub kõhu all saba pool, neid suudavad nad soovi korral kloaagi kaudu välja sopistada. Hemipeenise morfoloogia erineb tüügasmadulaste kolmel liigil märgatavalt (McDowell, 1979).
Kopulatsiooniaktis võivad püüda osaleda üks emasloom ja mitmed isasloomad 1–8, moodustades omamoodi paaritumiskuhja.
Tüügasmadulased on elussünnitajad. Emasloomad poegivad vees. Poegade arv (4–40) võib liigiti samuti varieeruda, Acrochordus arafurae'l 11–25 ja Acrochordus granulatus'el 1–8 poega.
Kinnitamata andmetel võib emaste Acrochordus arafurae sigimisvormiks olla ka partenogenees.[3]
Toitumisahel muuda
Tüügasmadulased toituvad valdavalt Gobioidea kaladest.
Acrochordus arafurae on saagiks lindudele (Haliaeetus leucogaster) ja (Ephippiorhynchus asiaticus), roomajatele, kaladele ja inimestele.
Geokronoloogiline vanus muuda
Väljasurnud liik muuda
- Acrochordus dehmi (Hoffstetter, 1964) kivistisi, mille teadlased peavad pärinevaks miotseeni lõpust ja/või pliotseeni algusest, on leitud Pakistanis.[4][5]
Viited muuda
- ↑ McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 lk. ISBN 1-893777-00-6 (seeria). ISBN 1-893777-01-4 (köide).
- ↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann, Acrochordidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 16.07.2014) (inglise keeles)
- ↑ Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell, Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4. trükk, lk 612, 2014,ISBN 978 0 12 3869197 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Palaeontologia Electronica, Jason J. 2005. Snakes of the Siwalik Group (Miocene of Pakistan): Systematics and Relationship to Environmental Change, Palaeontologia Electronica 8.köide, nr 1; 18A:33p, 2.5MB veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Kate L. Sanders, Mumpuni, Amir Hamidy, Jason J. Head, David J. Gower, Phylogeny and divergence times of filesnakes (Acrochordus): Inferences from morphology, fossils and three molecular loci, Molecular Phylogenetics and Evolution, 56.köide, nr 3, September 2010, lk 857–867 veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Carlo Luciano Bonaparte, Saggio di una distribuzioine metodica degli animali vertebrati. Antonio Boulzaler, Rome, 1831
- Toimetajad C.G. Glasby, G.J.B. Ross, P.L. Beesley, FAUNA of AUSTRALIA Volume 2A, 38. FAMILY ACROCHORDIDAE, Richard Shine, Daryl Houston, AGPS Canberra, 1993, ISBN 978 0 644 32429 8
- Sissekanne ITIS-es
- Sissekanne roomajate andmebaasis