Tööinspektsioon
Tööinspektsioon (TI)[1] on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teeb järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.[2]
Ülesanded muuda
Tööinspektsioon:
1) viib ellu töökeskkonnapoliitikat;
2) teeb järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu, -ohutust ja -suhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle;
3) teeb järelevalvet selle üle, kas töövahendusteenust osutavad ja renditööjõudu vahendavad ettevõtjad täidavad majandustegevuse nõudeid ja piiranguid;
4) teavitab üldsust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest;
5) lahendadab töövaidlusi ja viib läbi lepitusmenetlusi kohtuvälises töövaidlusi lahendavas organis.[3]
Osakonnad muuda
Järelevalve osakond muuda
Järelevalve osakond teeb töötervishoiu, -ohutuse ja -suhete järelevalvet, koostab aruandeid, uurib ja analüüsib tööõnnetusi, nõustab ja kontrollib tööinspektoreid järelevalve tegemisel.[4]
Ennetusosakond muuda
Ennetusosakond annab isikutele selgitusi töösuhte ja töökeskkonna nõudeid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta. Lisaks pakutakse töökeskkonna konsultandi teenust ning vastatakse selgitustaotlustele ja teabenõuetele. Samuti tehakse inspektsiooni nimel ettekandeid ja kirjutatakse artikleid.[4]
Teabe ja välissuhete osakond muuda
Põhiülesanded on kavandada ja korraldada inspektsiooni avalikke ja rahvusvahelisi suhteid, teha infopäevi ja seminare ning hallata asutuse veebilehte.[4]
Finantsosakond muuda
Finantsosakond kavandab ning jälgib terve aasta eelarvet, korraldab finantsmajandusliku tegevust ja arvestust Sotsiaalministeeriumiga, haldab riigivara.[4]
Üldosakond muuda
Põhiülesanded on pidada töökeskkonna andmekogu, tagada andmete kaitse ning korraldada infotehnoloogilist ja arhiivitööd.[4]
Riiklik ja haldusjärelevalve muuda
Menetlustoimingud järelevalves muuda
Tööinspektsioon peab kontrollima kas tööandja täidab tööohutust, -tervishoidu ja -suhteid reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Eesmärk on tagada turvaline töökeskkond. Järelevalvet teeb järelevalve osakond.[5]
Sunniraha muuda
Kui tööandja jätab oma kohustuse täitmata, on Tööinspektsioonil õigus teha ettekirjutus. Rikkumise määratud tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha. Seda võib määrata senikaua, kuni ettekirjutuse saaja oma kohustuse täidab.[6]
Tööõnnetus muuda
Tööõnnetused on tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetused, mis juhtusid tööandja tööülesannete täitmise või muul tema loal tehtava töö tõttu. Tööinspektsioon korraldab uurimise, et selgitada välja, miks tööõnnetus juhtus, ning ennetada tulevasi sarnaseid juhtumeid.[7]
Tööga seotud haigestumine muuda
Haigus, mille on põhjustanud või süveneb tööalaste ohutegurite tõttu. Kui tegemist on kutsehaigusega (silikoos, asbestoos jpt.), korraldatakse uurimine, et vabaneda ohuteguritest ja vältida uusi haigusjuhtumeid.[8]
Järelevalve meetodid muuda
Üldkontroll muuda
Tööinspektsioon kontrollib kas ettevõtted järgivad töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid: õigusaktide ning töö- ja puhkeaja korralduse järgimist. Samuti hinnatakse ettevõtte töökeskkonna seisundit ja tööandja tegevust töö korraldamisel. Nende kontrollide alusel analüüsitakse töökeskkonna olukorda terves riigis.[9]
Sihtkontroll muuda
Kontrollitakse valikuliselt teatud õigusaktide nõuete täitmist või vaadatakse kitsalt mõnda konkreetset valdkonda. Kontrolli ajend võib olla Tööinspektsiooni laekunud info nõuete rikkumise kohta.[9]
Järelkontroll muuda
Kontrolli käigus kontrollitakse, kas varem avastatud rikkumised on ettevõttest kõrvaldatud.[9]
Töövaidluste lahendamine muuda
Pöördumine muuda
Tööalaste erimeelsustega, mida pooled ei saa ise lahendada, saab pöörduda töövaidluskomisjoni. Selle eesmärk on pooled lepitada, leida kompromiss ning sõlmida kokkulepe. Töövaidluskomisjonis saab lahendada nii individuaalseid kui kollektiivseid töövaidlusi. Töövaidluskomisjonile tuleb esitada allkirjastatud avaldus, samuti kaasa võtta tõendid, sest töövaidluskomisjon ei kogu neid ise.[10]
Kompromissi sõlmimine muuda
Pooled lepivad ise kokku, mis tingimustel vaidlus lõpeb. Kompromiss tähendab mõlema poole ühist tahet. Samuti on võimalik valida lepitusmenetlus, mis on lihtsustatud töövaidluse lahendamine lepitaja vahendusel. Lepitajaks on töövaidluskomisjoni juhataja.[11]
Viited muuda
- ↑ "Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47)". Siseministeerium. Vaadatud 16. august 2022.
- ↑ "Väärtused, missioon, visioon". Vaadatud 27.08.2023.
- ↑ Tööinspektsiooni põhimäärus. – Riigi Teataja I, 17.12.2020, 2, § 8.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Tööinspektsiooni põhimäärus. – Riigi Teataja I, 17.12.2020, 2, § 12.
- ↑ Tööinspektsioon. Menetlustoimingud järelevalves, 2022. https://www.ti.ee/riiklik-ja-haldusjarelevalve/menetlustoimingud-jarelevalves
- ↑ Tööinspektsioon. Sunniraha, 2022. https://www.ti.ee/riiklik-ja-haldusjarelevalve/sunniraha
- ↑ Tööinspektsioon. Tööõnnetus, 2022. https://www.ti.ee/riiklik-ja-haldusjarelevalve/tooonnetus
- ↑ Tööinspektsioon. Tööga seotud haigestumine, 2022. https://www.ti.ee/riiklik-ja-haldusjarelevalve/tooga-seotud-haigestumine
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Juunika Koolitus. Töökeskkonnavolinike, -spetsialistide ja -nõukogu liikmete väljaõppekursus, 2022, lk 2-3
- ↑ Tööinspektsioon. Töövaidluskomisjoni poole pöördumine, 2022.https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidluskomisjoni-poordumine
- ↑ Tööinspektsioon. Lepitlusmenetlus ja kompromissi sõlmimine, 2022. https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/menetlus-toovaidluskomisjonis/lepitusmenetlus-ja-kompromissi-solmimine
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ti.ee" ei kasutata eelnevas tekstis.