Täisarv (andmetüüp)

Informaatikas on täisarv (integer) andmetüüp, millega saab arvuti mälus esitada väärtusi mõnest täisarvude hulga lõplikust alamhulgast. Täisarvude aritmeetika on reeglina realiseeritud riistvaras. Riistvarast ja programmeerimiskeelest sõltuvalt võib täisarvulistele andmetüüpide väärtusvaru olla erinev.

Täisarvulise andmetüübi võimalike väärtuste arv sõltub andmetüübi poolt kasutatavast bittide arvust. Tehakse vahet märgiga ja märgita täisarvuliste andmetüüpide vahel. Märgiga täisarvulise andmetüübi väärtusvarusse kuuluvad nii negatiivsed kui positiivsed täisarvud, null kaasa arvatud. Märgita täisarvulise andmetüübi väärtuste hulka kuuluvad vaid mittenegatiivsed täisarvud.

• n-bitisele mittenegatiivsele täisarvutüüpi muutujale saab omistada väärtusi 0 kuni 2ⁿ-1;
• n-bitisele märgiga täisarvutüüpi muutujale saab tavaliselt omistada väärtusi −2^n-1 kuni +2^n-1-1.

Näited

Programmeerimiskeeles Java tuntakse nelja täisarvulist primitiivset andmetüüpi: byte, short, int ja long.

Andmetüüp byte (bait) väljendab 8-bitilisi märgiga täisarve ja võimaldab muutujale anda väärtusi −2⁷ kuni +2⁷−1 (ehk −128 kuni 127).

Andmetüüp short ("lühike") väljendab 16-bitilisi märgiga täisarve ja võimaldab muutujale anda väärtusi −2¹⁵ kuni +2¹⁵−1 (ehk −32 768 kuni 32 767).

Andmetüüp int väljendab 32-bitilisi märgiga täisarve ja võimaldab muutujale anda väärtusi −2³¹ kuni +2³¹−1 (ehk −2 147 483 648 kuni 2 147 483 647).

Andmetüüp long ("pikk") väljendab 64-bitilisi märgiga täisarve ja võimaldab muutujale anda väärtusi −2⁶³ kuni +2⁶³−1 (ehk −9 223 372 036 854 775 808 kuni 9 223 372 036 854 775 807).

Märgita täisarvulisi andmetüüpe võimaldab kasutada näiteks programmeerimiskeel C.