Svjatoslav I

Svjatoslav I
	Svjatoslav I mälestusmärk Kiievis

Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.

Valitsemisaeg muuda

Sõjakäigud kasaaride vastu muuda

Vana-Vene riik Svjatoslav I valitsemisajal

963/964. aastal tegi noor Svjatoslav sõjakäigu vjatitšite maale ja Vana-Vene riigi idaslaavlastest elanikke ohustanud Kasaari khaaniriigi vastu ning purustas Kasaari khaani väed ja vallutas kasaaride linnad (Kazerani, Atili, Sarkeli ja Tmutarakani) Doni jõe alamjooksul. Seejärel aga jätkas sõjakäiku alaanide ja adõgeede aladele, Kubanimaale Põhja-Kaukaasias.

Sõjakäik bulgaarlaste vastu muuda

Bulgaaria ja Bütsantsi alad 945. aastal

10. sajandi Balkani poolsaarel ja Väike-Aasias asunud keskaegne võimsaim riik Bütsants pidas sõdu Bulgaaria riigi täielikuks allutamiseks, kasutades liitlasena Svjatoslavi. Aastal 968 tungisid Kiievi-Vene väed eesotsas Svjatoslav I-ga Bulgaaria aladele ja vallutasid bulgaarlaste linnad Doonau ääres ning seadsid sisse 967. aastal oma residentsi ja valitsuskeskuse Perejaslavetsis (bulgaaria Preslav). 968. aasta alguses aga piirasid Kiievi sisse petšeneegid ning Svjatoslav oli sunnitud lahkuma Bulgaariast ja peletama petšeneegid Kiievi piiramiselt Volgast lääne pool asuvatesse steppidesse.

Sõda Bütsantsiga muuda

Svjatoslavi lahkumise järel Kiievisse suutsid bulgarid saavutada kokkuleppe Bütsantsiga, taastada ühtsuse ning kindlustada end kindlustustes, kuid naasnud Svjatoslav vallutas 969. aasta sügisel taas Perejaslavetsi. 971. aastal alistasid Bütsantsi keisri Johannes I Tzimiskese väed Svjatoslav I väed. Silitrasse taandunud Svjatoslavi väed piirati sisse ja pärast kolme kuu pikkust vastupanu alistusid nad 971. aasta juulis.

Svjatoslav ja tema väed lahkusid Bulgaariast ning suundusid Dnepri suudmesse. Seal varitsesid Dnepri kärestike juures neid ja nende sõjasaaki petšeneegid, kes Svjatoslavi 972. aasta kevadel tapsid.

Perekond muuda

Svjatoslav I vanemad oli Kiievi-Vene valitseja Igor (ka Ingvar ja Inge; sündinud enne 879 aastat – 945) ja Olga (ka Helga; surnud 969).

Järglased muuda

Svjatoslavi järglased:

Jaropolk Svjatoslavitš (Ярополкъ) Kiievi-Vene vürstina Jaropolk I, lastetu;
Oleg Svjatoslavitš (Олегъ), lastetu; drevljaanide valitseja;
Vladimir Svjatoslavitš, Kiievi suurvürstiriigi valitsejana Kiievi suurvürst Vladimir Svjatoslavitš (Великий Князь Владимиръ Святославичь) ehk Vladimir Püha^[1]

Mälestuse jäädvustamine muuda

Ukraina muuda

2018. aastal nimetati tema järgi Ukraina erioperatsioonijõudude 3. eriotstarbeline polk.^[2]

Vürst Svjatoslavi mälestusmärk Kiievis

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Князьа Феодоръа Алексеевичьа, всеа Великия и Малыя и Белыя России Самодержецъа Бархатная Книга
↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань 1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України:З окремому полку Спеціального призначення почесне найменування "імені князя Святослава Хороброго" та надалі іменувати його - 3 окремий полк Спеціального призначення імені князя Святослава Хороброго; 22.08.2018

[1] Князьа Феодоръа Алексеевичьа, всеа Великия и Малыя и Белыя России Самодержецъа Бархатная Книга

[2] УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань 1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України:З окремому полку Спеціального призначення почесне найменування "імені князя Святослава Хороброго" та надалі іменувати його - 3 окремий полк Спеціального призначення імені князя Святослава Хороброго; 22.08.2018

[1]

[2]