Suuraju
Suuraju (ladina keeles cerebrum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.[1]
Suuraju paikneb koljuõõnes.
Suuraju areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel muuda
Koduloomadel nimetatakse suuraju (cerebrum) ühtlasi ka otsajuks.[2]
Inimestel muuda
Inimestel paikneb suuraju koljuõõnes.
Sügav suuraju-pikilõhe (fissura longitudinalis) jaotab suuraju kaheks poolkeraks (hemispherium) – vasakuks ja paremaks suuraju poolkeraks, nende vahel paikneb paaritu valgeainest mõhnkeha (corpus callosum). Kummaski suuraju poolkeras paikneb ajuvatsake.[3]
Suurajukoore, mille pinnal on hulgaliselt suurajusagaraid, välimise kihi moodustab umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Suuraju keskel aga on valgeaine kiht, milles leidub nii müeliintupega kui ka müeliintupeta aksoneid. Vahel nimetatakse suuraju hall- ja valgeainest kihti ka mantliks.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 741:2004.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 358, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.-E.Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Medicina, lk 548, 2011, ISBN 9985-829-36-0
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 820:2004.