Surtsey
Surtsey on vulkaaniline saar Atlandi ookeanis Islandi saarest lõunas, Vestmannaeyjari saarte lõunapoolseim saar. Saarel asub Islandi riigi lõunapoolseim punkt. Saar on nimetatud skandinaavia tulejumala Surturi järgi ("ey" on saar).
Saar tekkis vulkaanipurske tagajärjel. Enne oli selles kohas 130 meetri sügavune meri, ent pärast mõnda aega kestnud purset jõudis vulkaani koonus 14. novembril 1963 veepinnale. Purse kestis 5. juunini 1967. aastal, kui saar saavutas oma maksimaalse suuruse 2,7 km². Hiljem on saare pindala tuule- ja laineerosiooni tõttu vähenenud. 2005. aastal oli pindala 1,4 km² ja kõrgus 154 m.
Esimesed inimesed saarel olid kolm prantsuse ajakirja "Paris Match" ajakirjanikku, kes jäid 6. detsembril 1963 saarele veerandtunniks ja kuulutasid saare Prantsusmaa territooriumiks. Island teatas otsekohe, et saar kuulub neile, sest tekkis Islandi territoriaalvetes.
28. detsembril 1963 täheldas allveelaev geoloogilist aktiivsust 2,5 kilomeetrit Surtseyst kirdes: seal purskas järgmine veealune vulkaan ja oli jõudnud juba saja meetri kaugusele merepinnast. See sai nimeks Surtla ning tema koonus jõudis 6. jaanuariks 1964 23 meetri sügavusele merepinnast, ent siis purse lakkas ja tänapäeval on Surtla mäe tipp 47 meetri sügavusel.