Suomussalmi lahing
Suomussalmi lahing oli Punaarmee ja Soome armee vahel peetud lahing Talvesõjas. Lahingutegevus kestis 7. detsembrist 1939 kuni 8. jaanuarini 1940. Kuigi soomlased olid peaaegu viiekordses vähemuses, lõppes lahing soomlaste võiduga. Soomes on lahing Talvesõja peamisi sümboleid.
| Suomussalmi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Talvesõjast | |||
 | |||
| Toimumisaeg | 7. detsembrist 1939 kuni 8. jaanuarini 1940 | ||
| Toimumiskoht | Suomussalmi, Soome | ||
| Tulemus | Soome võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Lahingu kulg muuda
30. novembril 1939 ületasid Nõukogude Liidu armeeüksused Soome piiri ja võtsid suuna Suomussalmi küla poole. Üksuste eesmärgiks oli liikuda Oulu peale ja niimoodi Soome kaheks lõigata. Piirkonnas oli ainult üks soomlaste pataljon, mis asetati Suomussalmist välja Raate lähedale. Suomussalmi küla langes Punaarmee kätte 7. detsembril vähese vastuhakuga. Soomlased tegid küla enne loovutamist maatasa, et sellest ei saaks vaenlase baasi, seejärel taanduti Niskanselkä ja Haukiperä järvede kallastele.
Esimene tõsisem kokkupõrge toimus 8. detsembril, kui nõukogulased hakkasid üle külmunud järvede läände liikuma. Soomlased suutsid rünnaku tõrjuda. Teine rünnakusuund oli loodesse, aga ka selle tõrjusid alles saabunud lisaväed tagasi. 9. detsembril tugevdati kaitsjate ridu ühe rügemendiga (JR27). Soomlaste vägede juhiks sai kolonel Hjalmar Siilasvuo, kes alustas kohe ettevalmistusi Suomussalmi tagasivõtmiseks. Ründamisel jõudsidki põhijõud külani, aga seda vallutada ei suutnud ja tõrjuti suurte kaotustega tagasi.
24. detsembril korraldasid nõukogulased vasturünnaku, aga katse soomlaste kaitseliinist läbi murda tõrjuti tagasi. Soomlastele saabus appi kaks rügementi (JR64 ja JR 65) ja 27. detsembril ründasid soomlased uuesti. Seekord sunniti vaenlane taganema ja Suomussalmi vallutati tagasi. Nõukogude vägede seas puhkes paanika ja need hakkasid üle külmunud järvede põgenema. Suur osa põgenejatest jõudis üle Kiantajärvi piirini. Samal ajal oli Nõukogude 44. diviis ida poolt Suomussalmi poole liikunud. See oli asunud positsioonile Suomussalmi ja Raate vahelisele teele. Nõukogude vägede taganemine tuli neile ootamatult ja diviis piirati sisse. 4.–8. jaanuaril jagati diviis kaheks ja hävitati soomlaste poolt, kes said palju varustust sõjasaagiks. 10. jaanuariks oli piirkond vaenlastest puhastatud.[2]
Tulemus muuda
Lahing lõppes soomlaste võiduga. Kui Oulu oleks langenud, oleks soomlased pidanud riiki kahel rindel kaitsma ja tähtis raudteeühendus Rootsiga oleks olnud läbi lõigatud. Lahingu tulemus tõstis tugevalt Soome armee moraali. Tänu Nõukogude 44. diviisi hävitamisele saadi sõjasaagiks 43 tanki, 71 kuulipildujat, 260 veokit, 1170 hobust, 29 tankitõrjekahurit ja muud relvastust, millest soomlastel oli suur puudus.
Analüüs muuda
Suomussalmi lahing on heaks näiteks, kuidas hea juhtimisega väike väeüksus, mis võitleb tuttaval maastikul, suudab tõrjuda ülekaaluka vaenlase. Soomlaste võidule aitasid kaasa järgmised tegurid:
- Soomlaste mobiilsus oli tänu suuskadele ja saanidele suurem. Seevastu vaenlase rasketehnika sõltus teedest.
- Soomlaste strateegia oli paindlikum ja sageli ebatavaline. Näiteks rünnati Nõukogude välikööke, mis demoraliseeris lähisarktilisel talvel võitlevaid Nõukogude sõdureid.
- Nõukogude sõdurid olid kehvasti varustatud. Puudus oli maskeerimisriietest, mis muutnuks nad lume taustal raskemini märgatavamaks.
- Soome armeel oli kõrge moraal: nad kaitsesid oma kodusid, usku ja kodumaad kommunismi vastu.
- Nõukogude sõdurite moraal oli madal ja kaotasid kiiresti soovi võidelda, hoolimata pidevast poliitilisest ajupesust.
- Nõukogude vastuluure eksimused: Soome armee võitlejad kuulasid vaenlase sidet sageli pealt, sest see sõltus tugevalt tavalistest telefoniliinidest.
- Soome sõdurid olid hästi varustatud sügava lume ja väga madala temperatuuriga sõjategevuseks.
- Punaarmee eesmärk lõigata Soome Oulu vallutamisega kaheks oli kaardil küll hea plaan, aga tegelikes oludes ebarealistlik. Piirkond oli tugevalt metsastunud soo, mis muutis rasketehnikat kasutanud sõdurid sõltuvaks teedevõrgustikust, saades omakorda Soome suuskadel sõduritele lihtsaks sihtmärgiks.
- Lihtsus seal kus vaja: viimane kokkupõrge oli tavaline pealetung, mis vähendas taktikaliste vigade tekkimise võimalusi.
- Punaarmee kannatas endiselt suure terrori tagajärgede käes. Sõdureid juhtisid kogenematud ohvitserid, sest kogenud ohvitserid olid hukatud.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Memory pantheon Finnish soldiers". The monument of Winter War. Vaadatud 26. juuli 2022.
- ↑ "History". Suomussalmi. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2022. Vaadatud 26. juuli 2022.