Suhl

Suhl on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.

Suhl
saksa Suhl
Suhli lipp Suhli vapp
Pindala	102,7 km²
Elanikke	37 009 (31.12.2022)
Koordinaadid	50° 37′ N, 10° 42′ E
Linna asend Tüüringis

Suhli raekoda

Suhl asub Tüüringi metsa nimelistes mägedes. Vahetult linnast lõunas asub Tüüringi metsa kõrgeim tipp, 982 m kõrgune Grosser Beerberg.

Suhlist läheb nii maantee kui raudtee kirdesse ja edelasse. Kirde poole saab sõita läbi Arnstadti Erfurti. Edela poole lähevad teed Meiningeni ja Hildburghauseni Schweinfurti ja edasi Würzburgi.

Geoloogia

Suhl asub Suhler Scholle nimelise graniitkompleksi lõunaserval. Seda kompleksi läbistab hulk daike. See on osa Ruhla-Schleusingeni ülangust, mis kujundab Tüüringi metsa lõunaserva. Suhler Scholle edelaserv piirneb rõhtsate settekivimikihtidega, milleks on permi evaporiidid ja sellel asuvad triiase liivakivid. Schuler Scholle graniidi on kaetud permi setete ja tardkivimitega. Tüüringi metsa kõrgemad tipud koosnevad ebakorrapäraste pragudega kvartsporfüürist.

Piki riket, mis eraldab Schuler Schollet edelas asuvatest settekivimitest, kulgeb rauamaagi soon. Kirde pool on permi lademetes vase ja hõbeda leiukohad. Linnast kagus on tähtis uraani lade.

Ajalugu

Suhli on esmamainitud 1318. aastal. 1365. aastast on teada esimene Suhli vapp, millel oli kujutatud kaht vasarat. Need sümboliseerisid asula kõige tähtsamat elatusallikat: metallitööstust. 1527 sai Suhl linnaõigused.

1952–1990 oli Suhl Saksa DV Suhli ringkonna halduskeskus. 1994 liideti linnaga Albrechtsi, Dietzhauseni, Vesseri ja Wichtshauseni vallad.

Majandus

Linn oli tuntud relvatööstuse keskus alates renessansiajast. See kaasnes maagileiukohtade ja metallitöö traditsiooniga. Suhli kahureid eksporditi paljudesse Euroopa maadesse, eriti 17. ja 18. sajandil. Vanim tänapäevani püsinud ja kunagi Suhlis asunud relvatööstus on 1751 asutatud Sauer & Sohn (J.P. Sauer und Sohn GmbH), mis tootis haavlipüsse, vintpüsse ja püstoleid. Teise maailmasõja lõpus evakueeriti tehas Eckernfördesse, kus asub tänapäevani. Suhlis asunud relvatööstus Simson, mis asutati juba 1856, suleti 2002. aasta lõpus. Teine ettevõte Merkel toodab nii vint- kui haavlipüsse. Suhlis on relvamuuseum.

Ida-Saksa ajal oli Suhlis riiklik laskespordikeskus, mis korraldas paljusid suurvõistlusi, näiteks 1986. aasta laskmise maailmameistrivõistlused. Kuigi see jäi pärast Saksamaade ühinemist alla Müncheni olümpialaskespordikeskusele, on Suhl laskjate jaoks endiselt tähtis. Suhlis on Saksamaa ainus relvaseppade kool.

Suhlis toodeti ka Simsoni mopeede ja väikeautosid.

Sõpruslinnad

Suhlil on seitse sõpruslinna:

• Bègles (Prantsusmaa)
• České Budějovice (Tšehhi)
• Kaluga (Venemaa)
• Lahti (Soome)
• Leszno (Poola)
• Smoljan (Bulgaaria)
• Würzburg (Saksamaa)

Välislingid

• Suhli koduleht