Spinaalstenoosiks (ladina keeles stenosis spinalis) nimetatakse lülisambakanali kitsenemisega seotud haiguslikku seisundit osadel selgroogsetel loomadel.[1]

Spinaalstenoos võib olla kaasa sündinud või omandatud.[2]

Madudel muuda

Spinaalstenoos koos lülisambakanali kitsenemisega on tuvastatud eutaneerimisjärgse lahkamise käigus ka vangistuses peetud kuningboal (Boa contrictor).[3]

Inimestel muuda

Spinaalstenoos võib põhjustada vaevusi kogu lülisamba lõikes ja selle täpseid tekkemehhanisme seni ei tunta. Arvatakse, et lülisambakanali kitsenemist võib põhjustada liigkasv (hüpetroofia), millega võib kaasneda ka lülisambakanali kaudu väljuvate närvide lõpmete pigistus ja ärritus.[4] Spinaalstenoosi võivad aga põhjustada ka hüpetrofeerunud fassettliigesed ja paksenenud kollasligament, mille tulemusel võib tekkida neurogeenne klaudikatsioon või radikulopaatia.[5]

Struktuurid muuda

Levinuimad spinaalstenoosist haaratud struktuurid on järgmised [6]:

 
Spinaalstenoosi ja seljaaju kompressiooni illustreeriv joonis

Diagnoosimine muuda

  • haiguslugu (patsiendikaart) – haigusloo ajalugu – on abiks nii haiguse väljakujunemise jälgimisel, kui tihti käib patsient aastaid ühtesid-samu sümptomeid arstiga arutamas, aga ka diagnoosi kinnitamisel;
  • patsiendi läbivaatus.

Piltdiagnostika muuda

Klassifikatsioon muuda

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis klassifitseeritakse spinaalstenoos alamjaotises M48, koodiga [M48.0] lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos.

Ravi võimalused muuda

 Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Tablettravi muuda

Paratsetamooli kasutatakse valu vaigistamiseks, kuid selle toimeainega tabletid teadaolevalt ei ravi põletikku.

Mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid (MSPVA-d) (nt aspiriin ja ibuprofeeni sisaldavad tabletid) vaigistavad valu ja vähendavad põletikku, kuid nende kasutamisskeem ja ravimi valik sõltuvad iga patsiendi konkreetsest seisundist. Farmakogeneetilised uuringud näitavad, et MSPVA-de põletikuvastane toime sõltub tsütokroom P450 ensüümide osalemisest nimetatud ravimite metabolismis ja on seega indiviiditi erinev.

Süsteravi muuda

Epiduraalsed süstid steroididega (EPI-d) – neid kasutatakse vahel jalavalude korral, et vähendada närvilõpmete põletiku sümptomeid.[7]

Alternatiivravi muuda

Kirurgiline ravi muuda

Spinaalstenoosi kirurgilise ravi eesmärk on lülidevahelise stabiilsuse taastamine ja närvielementide dekompressioon, selleks kombineeritakse mitmeid kirurgilisi tehnikaid.

Kirurgiline ravi on osadel patsientidel leevendanud spinaalstenoosiga seotud valu piltdiagnostikaga kindlaks määratud lülisamba piirkonnas. Operatsioonijärgse aja jooksul tekkida võiv valu lülisamba teistes piirkondades vajaks aga uut arsti konsultatsiooni.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Meditsiinisõnastik" 717:2004.
  2. Santhosh A. Thomas, DO, Spinal stenosis: history and physical examination, Phys Med Rehabil Clin N Am 14 (2003) 29–39, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014) (inglise keeles)
  3. N.M. Ocarino, C.E. Goulart, S.M. Falci, P.C. Souza, R. Serakides, Osteopetrosis and osteonecrosis in snake Boa constrictor, Arq. Bras. Med. Vet. Zootec., v.60, n.5, p.1284-1287, 2008, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)
  4. Lumbar Spinal Stenosis - What Happens, veebiversioon (vaadatud 08.05.2014) (inglise keeles)
  5. Spinaalstenoos, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014)
  6. Questions and Answers about Spinal Stenosis, jaanuar 2013, National Institute of Arthritis and Muscosceletal and Skin Diseases, veebiversioon (vaadatud 09.05.2014) (inglise keeles)
  7. [1]

Välislingid muuda