Sotsiaalne mobiilsus

Sotsiaalne mobiilsus on sotsioloogias inimeste liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise.

Sotsioloogid uurivad, kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatustevahelisi piire.

Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika pandud alates sünnimomendist. Omistatud staatus mõjutab kogu tema elu: kui palju haridust saab, millist tööd teeb, kellega võib abielluda, ning vastavalt sellele elab ta kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed.

Klassisüsteemid põhinevad paralleelselt nii omandatud kui ka omistatud staatusel. Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondadevahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev.

Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi teguritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset.

• Horisontaalne mobiilsus on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, kuigi sellel on ka erandeid. Kõik usud ei ole võrdsed.
• Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas).
• Absoluutne mobiilsus on kui kogu põlvkond liigub ühest staatusest teise.
• Väljuv mobiilsus on vaadatakse mingit kihti (näiteks juhid) ning uuritakse, kui palju neist läksid teise kihti.
• Sisenev mobiilsus on need kellest formeerub uus kiht.

Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus

Karl Marx nägi sotsiaalses mobiilsuses kui klasside formeerumises kahjulikku nähtust. Poliitikaga seotud sotsiaalne mobiilsus väljendub selles, et kõigi poliitiliste jõudude eesmärgiks on saavutada võimaluste võrdsus. Kui sotsiaalne mobiilsus puudub, pole ka võrdseid võimalusi.

• Majanduslik tähtsus. Majanduslik efektiivsus sõltub sellest, kuivõrd on võimalik ära kasutada igaühe andeid.
• Sotsiaalne tähtsus. Arvatakse, et sotsiaalset sidusust ja osalust on kergem saavutada siis, kui inimesed usuvad, et oma elukvaliteeti on võimalik muuta oma võimete, annete, jõupingutuste abil.

Kui sotsiaalne mobiilsus on ühiskonnas, siis peetakse neid ühiskondi avatuks ja see tähendab, et need ühiskonnad põhinevad saavutusel ja mitte omistatud omadustel. Avatud ühiskondades põhinevad isiklikel kvaliteetidel.