Soovlause
Soovlause ehk optatiivlause on lausetüüp, mis väljendab soovi ja kuulub lause suhtluseesmärgi allharusse.
Soov ei ole taotluslik, see tähendab, et kõneleja ei taotle kelleltki sündmuse teostamist. Soov väljendab üksnes suhtumist sündmusse, mis kõneleja teadmist mööda kas võib, kuid ei pea juhtuma, või on juba juhtumata jäänud.[1]
Soovlause öeldis on alati tingivas kõneviisis, kuna soovitav sündmus ei ole vaatlushetkel toimunud.
- Kui see ilm meid alt ei veaks!
- Et sul hästi läheks!
Soovlause ülesehitus muuda
Soovlausel on kolm põhilist ülesehitustüüpi:
1. Tingimusekujuline lause. Lause algab partikli ehk abisõnaga kui või verbi pöördelise vormiga.
- Kui pääseks sellest taagast! (kui-partikkel)
- Aitaks meid keegi! (finiitverb)
2. et-sihitislause kujuline lause ehk et-lause. Lause sisu on olevikuline või tulevikuline.
- Et see tüütu toiming juba lõppenud oleks! (tegevus toimub, on olevikuline)
- Et su keel kuivaks! (väljendatu (siinjuhul ülekantud tähenduses) toimuks tulevikus)
3. Verbita vaeglause. See lähtub soovi väljendava performatiivlause sihitisest, mida vormistab osastavaline nimisõnafraas. Siia alla kuuluvad ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standardväljendid.
- Pikka iga! (←Ma soovin sulle pikka iga!)
- Uusi kordaminekuid! (Ma soovin sulle uusi kordaminekuid!)
- Head tervist! (Ma soovin sulle head tervist!)
- Tere õhtust! Tere päevast! Jõudu (tööle)! Jätku (leivale)!
Soovi intensiivsus muuda
Soovi intensiivistatakse üldlaiendite ometi, ainult, vaid, no ja muude samataoliste üldlaiendite abil.
- No oleks ta ometi ettevaatlik!
- Et sa ainult ei komistaks ja oma pükse ei määriks!
- Et sul vaid keel ei väärataks!
Soovlause teisesed tähendused muuda
Kui soovlause verb on teises või mitmuse esimeses pöördes (kusjuures "meie" hulka kuulub ka kuulaja) ning tegevus on tegija tahtest sõltuv ega ole minevikuline, siis järeldub soovlausest tavaliselt käsk.
- Oleks teil minu jaoks veidigi aega!
- Et sa siit viie minuti pärast kadunud oleksid!
- Et me reaalsustunnet ei kaotaks!
Soovi võib väljendada veel a) performatiivse väitlause või b) käsklause abil.
- Ma tahaksin, et üksteise mõistmine meie igapäevaellu tagasi tuleks. (väitlause)
- Olgu lõpp võhiklikkusel! (käsklause)
- Elagu meie vaba maa! (käsklause)
Vaata ka muuda
Viide muuda
- ↑ M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993