Soome sepp on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Teda on mainitud eepose kuuendas loos (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine.).

Seejärel, kui Kalevipoeg oli hukanud Tuuslari, keda ta kahtlustas oma ema röövimises, nägi ta unes, et ema on hukkunud. Kurval meelel hakkas vägimees kodu poole samme seadma. Siis tekkis tal mõte muretseda endale hea mõõk kuulsa Soome sepa käest. Kolm päeva eksles ta laantes kuni vanaeit talle teed juhatas. Ta leidis Soome sepa koja orust kõrge mäe ääres, kus:

Vana kuulus Soome seppa,
Tahmamusta taadikene,
Püüdis kolme poja seltsis
Sepilista sobitada, [1]

Kalevipoeg soovis jõudu tööle, Soome sepp aga püüdis arvata, kus kandist külaline on. Kalevipoeg kavaldas vastusega ja teatas sellise mõõga ostu soovist, mis mehe käes ei murdu. Kõik prooviks toodud mõõgad aga purunesid vastu kaljut lüües. Soome sepp imestas ja tõi lõpuks välja mõõga, mida oli tagunud seitse aastat:

Anna aega, vennikene!
Küllap leian mõõga kirstust,
Sõjasaha salakambrist
Suure rammu sarnaliseks,
Võimsa väe vääriliseks,
Kui sul rohkest kulda kotis,
Hõbe lunastusehinda,[1]

Kalevipoeg lubas tasuda vääriliselt. Seejärel peeti võõruspidu, mis kestis seitse päeva ja kus joodi rohkelt humalavett. Kalevipoeg hakkas kiitlema oma seiklusega Saarepiiga juures, mis pahandas Soome sepa vanemat poega. Kerkis tüli, mille käigus sepa poeg ostetud mõõga kaudu surma leidis. Soome sepp needis kuritöö eest Kalevipoja ära:

Saagu, saagu, ma sajatan,
Saagu sind sõjariist surmama,
Terav raud sind tappemaie,
Saagu sulle salamahti
Mõõgast sündima mõrtsukas,
Valatud verest vaenlane! [1]

Viited muuda