Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast, valge aga lund ja valgeid Soome öid.

Soome rahvuslipp. Proportsioonid 11:18
Soome riigilipp. Proportsioonid 11:18
Soome pääsusabaga riigilipp. Proportsioonid 11:19

Soome riigilipp erineb rahvuslipust vaid selle poolest, et risti keskel on kollase raami sees Soome vapp.

Mõlema lipu proportsioonid on 11:18 (5:3:10 horisontaalselt ja 4:3:4 vertikaalselt).

Pääsusabaga riigilippu (endise nimega "sõjalipp") kasutab sõjavägi. See on ühe ühiku võrra laiem kui rahvus- ja riigilipp; saba pikkus on 5 ühikut.

Soome seaduse järgi on lippudel kasutatavad värvid defineeritud järgmiselt: sinine – PMS 294C, punane – PMS 186C, kollane – 123C.

Ajalugu muuda

Pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati võistlus lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus.

Heiskamine muuda

 
Lehviv Soome lipp

Soome lipu heiskamine on kohustuslik järgmistel päevadel:

Järgmistel päevadel on lipu heiskamine saanud traditsiooniks:

Varasemad lipud muuda

Vaata ka muuda

Välislingid muuda