Soolase vee sissevool Läänemerre

Soolase vee sissevool, tuntud ka kui soolapluss, on looduslik protsess, mis on vajalik mere hapnikurikkuse ja soolsuse tasakaaluks. Soolase vee sissevool tagab veekogu bioloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse. Vesi voolab Põhjamerest Taani väinadesse ja sealt edasi Läänemerre. Soolapluss toimub tavaliselt talvel või varakevadel, kui veetasemed kõiguvad rohkem. Läänemere veetase peab langema soolase vee sissevooluks, seda soodustab läänest tuleva tormi esinemine. Kattegati piirkonnas peab toimuma veetaseme tõus, mille kutsub esile madalrõhkkond või läänest saabuv torm.

Soolaplussi klassifikatsioon

Sissevoole jaotatakse vee hulga järgi:

• väga suur, üle 300 km³
• suur, 200-300 km³
• väike, alla 200 km³

Viimase kahe sajandi jooksul on toimunud viis väga suurt soolaplussi, millest viimane toimus 2014. aastal. Suuri on toimunud 20. sajandi jookul umbes sada.

Mõju keskkonnale

Läänemeres toimuvad intensiivsed hapnikutarbimise protsessid, mis põhjustavad anaeroobse keskkonna tekkimist mere sügavamates kihtides. Bakterid lagundavad surnud orgaanikat ja toitaineid, mis tekitab divesiniksulfiidi ja ammooniumi eraldumist. See loob keskkonna, kus on taimedel ja loomadel on keeruline elada. Läänemeres asub üks maailma suurimaid surnud tsoone, ehk piirkond, milles hapniku tase on väga madal.

Läänemere liigirikkus on väike ja elustik on tundlik soolsuse ja keskkonna muutuste suhtes. Soolsuse langemisega väheneb liikide arvukus ja nende kasvukiirus. Soolase vee sissevool on Läänemere jaoks vajalik, kuna see tagab sügavamate veekihtide hapnikuvarustuse ja soolsuse ühtlase jaotumise erinevates merepiirkondades. Soolase vee sissevool on ainus looduslik viis, kuidas merre jõuab soolast ja hapnikurikast vett, mis on elutähtis Läänemere ökosüsteemi tasakaalu säilitamiseks.