Sonneberg

Sonneberg on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa lõunapiiril.

Sonneberg
Sonnebergi vapp
Pindala	45,44 km²
Elanikke	23 507 (31.12.2022)
Koordinaadid	50° 21′ N, 11° 10′ E

Sonnebergi raekoda

Sonneberg moodustab koos Baierimaa poolse piiriala ja partnerlinna Neustadt bei Coburgiga geograafiliselt ja majanduslikult kokku kuuluva linnalise ala. Sonnebergist põhjas algab Thüringeni põlevkivimäestik.

Kuni 19. sajandini oli linn tuntud mänguasjade tootmise poolest. Sonneberg on 1925. aastal avatud Saksa Mänguasjamuuseumi (Deutsches Spielzeugmuseum) asukoht.

Asend

Sonnebergi linn asub orgudes, mis on Oberfrankeni poole suunduvate jõgede Röthen ja Steinach ümber, Tüüringi ürgmetsa lõunanõlvas ning laiub ees asuval Linderi tasandikule ja seega peaaegu Tüüringi-Baieri piirini.

Sonnebergi naabervallad on Steinach, Oberland am Rennsteig, Judenbach, Föritz (alle Landkreis Sonneberg), Mitwitz (Landkreis Kronach), Neustadt bei Coburg (Landkreis Coburg), Mengersgereuth-Hämmern (Landkreis Sonneberg).

Linnaosad

• Bettelhecken
• Hönbach
• Hüttensteinach
• Köppelsdorf
• Malmerz
• Mürschnitz
• Neufang
• Oberlind
• Obere Stadt
• Steinbach
• Untere Stadt
• Unterlind
• Wehd
• Wolkenrasen

Linnavalitsus

Linnavalitsuse aadress on Bahnhofsplatz 1, 96515 Sonneberg

Pärast 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi on Sonnebergi linnavalitsuses järgmised erakonnad:

• CDU 12 kohta (40,8%)
• Die Linke 8 kohta (27,5%)
• SPD 6 kohta (18,6%)
• FDP 4 kohta (13,1%)

Linnapea on Sibylle Abel (CDU).

Valimistel osales 42,2% elanikest.

Sümboolika

Sonnebergi praegune vapp kinnitati 5. oktoobril 1934. Vapil on kujutatud kuldsel taustal musta lõvi, kellel on punased küüned. Veel on vapil kaks kaheksanurkset tähte. Must lõvi sümboliseerib Sonnebergi üleminekut Meißeni krahvkonda 1353. aastal. Tähed on vapil olnud kõrvalmärkidena 16. sajandist (19. sajandist kuni 1934. aastani puudusid).

Kultuur ja vaatamisväärsused

Praegune kesklinn on ehitatud pärast seda, kui linn 1840. aastal maha põles. Seetõttu on Sonnebergil ka ainuke 19. sajandist pärinev linnaplaneering Tüüringis. Algne linn asus praegusest kesklinnast kõrgemal, kitsas Rötheni jõe orus. Uue plaani järgi pidi linna keskuseks saama Juttaplats (nimi Jutta von Hennebergi järgi, kes 1349. aastal Sonnebergile linnaõigused andis) linna kiriku lähedal, kuid 1920. aastatel lisandus veel märkimisväärsete ehitistega Bahnhofplats. Seetõttu kaunistab Sonnebergi kesklinna pigem arhitektuur aastatest 1840–1930, mis moodustab siiani kena suletud üksuse.

Saksa Mänguasjamuuseumis on umbes 100 000 eksponaati. Muuseumi uusbarokses stiilis hoone valmis 1901. aastal. Esmalt tegutses hoones kunstikool, kus sai õppida mänguasjade valmistamist ja portselanimaali. Alates 1938. aastast kasutatakse hoonet ainuüksi muuseumina.

Lisaks on Sonnebergis ka observatoorium, akvaarium ja koduloomaaed.

Traditsioonilised kultuuriüritused

• Rahvusvahelised Sonnebergi džässipäevad (november)
• Sonneberger Vogelschießen (karusselli tuur) (juuli algus)
• Sonnebergi kõrtsipidu (mitu korda aastas, esinevad kohalikud bändid)
• Sonneberger Musikmeile
• Nukuteatripäevad
• Rahvusvaheline nukufestival (koos Neustadt bei Coburgiga)
• Linna- ja muuseumipäevad (september)
• Ettekanded observatooriumis (iga kuu esimene esmaspäev)

Välislingid

• Koduleht