Solenti väin (inglise keeles The Solent) on väin La Manche'i väina põhjaosas Suurbritannia saare ja Wighti saare vahel.

Solenti väina ja Wighti saare satelliidipilt

Väina ääres on kaks linna – Southampton ja Portsmouth.

Solenti väin on hästi laevatatav. Väina läbivad nii reisi- kui ka sõjalaevad, lisaks harrastatakse väinas purjetamist.

Minevikus, kui maailmamere tase La Manche'is oli madalam ja Suurbritannia oli mandriga ühendatud, asus praeguse väina kohal jõeorg. Meretaseme tõusu tõttu muutus see väinaks. Väina alal voolanud jõest on järele jäänud Frome'i jõgi. Tollast Frome'i jõge nimetatakse ka Solenti jõeks. Kunagi Solenti jõkke suubunud Avoni, Itcheni ja Testi jõgi suubuvad tänapäeval väina.

Looded on väinas suured; nad on väina pinnast välja kandnud ja väina süvendanud. Julius Caesar kirjutas oma teoses "De bello Gallico", et tema sõdurid läksid mõõna ajal jalgsi Wighti saarele, mis näitab, et tollal oli väin märksa kitsam ja madalam.

Inimasustuse jälgi on väina rannikult leitud nii esiajast, Rooma ajast kui ka anglosakside ajast. Nende põhjal on järeldatud, et veetase on kogu selle aja jooksul tõusnud. Normannide dünastia ajast pärinevad teated pärast üleujutust maa-alade merre kadumise kohta ning väinast on leitud kivihoone, eeldatavalt kiriku varemed. Samasugune maa vajumine toimub La Manche'i teisel kaldal Hollandis, kuid seal kaitsevad mere pealetungi eest tammid, mida Solenti väinas ei ole.

Solenti väina keskel on saar Bramble Bank, kus igal aastal kõige madalama mõõna ajal toimub kriketimatš, ehkki see jääb sageli tõusu pealetuleku tõttu lõpetamata.