Skandinaavia Rahaliit

Skandinaavia Rahaliit (rootsi keeles: Skandinaviska myntunionen, taani: Skandinaviske Møntunion, norra: Skandinaviske myntunion) oli Rootsi ja Taani ühine rahaliit, mis loodi 5. mail 1873.

Rootsiga personaalunioonis olnud Norra liitus rahaliiduga kaks aastat hiljem (1875), seades raha väärtuse kulla suhtes võrdseks Taani ja Rootsiga (100/248 grammi). Rootsi, Taani ja Norra kroon jagunes 100 ööriks. Peale kullast 5-, 10- ja 20-krooniste müntide olid käibel hõbedast 1- ja 2-kroonised, biljoonist 10-, 25- ja 50-öörised ja pronksist 1-, 2- ja 5-öörised, ims olid kõigis lepinguosalistes riikides sama kaalu ja mõõduga. Rahaliit oli 19. sajandi skandinavistliku poliitikaliikumise üks suurimaid tulemusi.

1914. aastal tõi Esimese maailmasõja algus lõpu ka rahaliidule. Rootsi hülgas suhte kullaga 2. augustil 1914. aastal.

1924. aastal Eestis kehtestatud kuldkrooni ja 1928. aastal kehtestatud krooni väärtus vastas kuni devalveermiseni 1933. aastal liidu poolt kehtestatud krooni väärtusele.

Rootsi, Norra ja Taani kasutavad samasid rahaühikuid, mis olid kasutusel rahaliidu ajal, kuid neil puudub omavaheline seotus aastast 1914. Islandi kroon on tuletis Taani kroonist, mis võeti kasutusele peale Islandi iseseisvumist Taanist 1918. aastal ning täielikult 1944. aastal.