Siverski
Siverski on alev Venemaal Leningradi oblastis Gattšina rajoonis, Siverski valla keskus.
| Siverski | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke | 11 607 (2022) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 59° 21′ N, 30° 4′ E | ||||
  | |||||
Siverski asub Oredeži jõe ääres, 23 km Gattšinast lõunas, 100 m kõrgusel merepinnast. Siverski geograafilised koordinaadid on 59° 21' põhjalaiust ja 30°5' idapikkust.
Siverski on üks vähestest kohtadest maailmas, kus jõe kaldad on ääristatud punase liivaga. See annab tunnistust rauast ümbritsevas pinnases.
Siverskis elas 1. jaanuari 2019 seisuga 12 327 elanikku ja 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 12 222 elanikku, millega Siverski on Leningradi oblasti suuruselt teine alev Roštšino järel. Asulas on 117 tänavat.
Alevis on palju suvilaid. Suvel kasvab Siverski elanike arv mitmekordseks. 2009 avati Siverskis olmeajaloomuuseum Datšnaja stolitsa ('suvilate pealinn').
Asula ajalugu muuda
Esimest korda mainiti "Vana-Siversko ja Uus-Siversko küla Oredeži jõel" aastal 1499, kui need kuulusid Vadja viiendikku. 1857 avati Siverskis raudteejaam Peterburi–Pihkva–Varssavi raudteel. 27. novembril 1938 ühendati Siverski külaga lähedalasuvad Kezevo, Dernovski ja Družnoselski külad ning Siverski tunnistati aleviks. Nõukogude ajast paikneb Siverskis ka sõjaväeosa Siverski-2.
Ingerisoomlased muuda
Ingerisoomlasi kolis Siverski piirkonda Rootsi ajal 17. sajandil. Siverski ehk Siiverska soomlased kuulusid luterliku Koprina koguduse alluvusse. 20. sajandi alguses elas soomlasi lisaks Polssovas (Bolšove) ja Varpaalas ehk Varpaan Siiverskas (Starosiverskaja). Kurovitsa läheduses on alles soome kalmistu. Siiverska külanimed soome keeles: Hynnisen Siiverska ehk Uusi-Siiverska (Novosiverskaja), Kurovitsa (Kurovitsõ), Markkosi (Margusõ), Pielilä (Belogorka) ja Polssova (Bolševo).[1] Soome elanikkond hävitati 1930-ndatel Stalini repressioonide ajal.
Eesti NSV kunagine haridusminister Elsa Gretškina oli ema poolt Siverski soomlane.[2]
Siverski transportsõlmena muuda
Siverskit läbib lisaks raudteele ka maantee, mis kulgeb lääne poole Kikerinosse ning ida poole läbi Võritsa ja Tosno Šapkisse. Gattšina–Luuga–Pihkva raudtee lähedal kulgeb Gattšina–Luuga–Pihkva maantee, kuid see möödub Siverskist tükk maad lääne poolt. Siverskist lähtub 18 linnalähibussiliini, mida teenindab Gattšinas asuv aktsiaselts Passažirskije avtobusnõje perevozki.
Asula majandus muuda
Siverskis asuvad tööstusettevõtetest puidutöötlusettevõte Kangas, tööstusehitusettevõte BiK, mööblikatteriide-ettevõte Sidak-SP, pehme mööbli tehas STD pljus, aktsiaselts Agrostroi Siverski ja mööblitootmisettevõte Siverskaja mebel. Kaubandusettevõtetest asuvad Siverskis saematerjalibaas Kangas, kauplused Magnit, Pjatjorotška, Kak sõr v masle ja Russki Razmer, aktsiaseltsi Baltik Servis Grupp ehitusmaterjalide baas ning 5 apteeki. Alevis on 2 postkontorit, miilitsajaoskond ja tuletõrjeüksus. Puhkuse- ja raviasutustest on seal kino-kultuurikeskus, allergiahaigete laste sanatoorium Berjozka ning sanatoorsed laagrid Admiraltejets, Družba, Junõi Kirovets ja Smena. Haridusasutustest asuvad Siverskis täiskasvanute täiendõppekeskus, raamatupidajate internaat-tehnikum, gümnaasium, 2 põhikooli, kutsekool, laste kunstikool, lastekodu-eriinternaatkool erivajadustega lastele ja 2 lasteaeda.
Siverski vaatamisväärsused muuda
Vaatamisväärsustest on Siverskis olmeajaloomuuseum Datšnaja stolitsa, lennuväeüksuse muuseum sõjaväeosas, sõjakuulsuse memoriaal, Leningradi taeva kaitsjate memoriaal mälestustahvliga kosmonaudile German Titovile, Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik ning Jumalaema Tihvini Ikooni kirik.