Sipelga kalmistu
Sipelga kalmistu on ajalooline Ambla Maarja koguduse Ambla kihelkonna kalmistu Järva vallas Märjandi küla juures, Amblast umbes nelja kilomeetri kaugusel.
Sipelga kalmistu rajamiseks andis maad Linnape mõisa metsast 1830. aastatel Friedrich Adolf von Dellingshausen, Dellingshausenite perekonnast[1] Sipelga surnuaed asutati Ambla kiriku abikalmistuna, kuna Ambla kalmistu Ambla kiriku juures jäi kitsaks ja toonane valitsus ei lubanud kiriku juures kalmistut suurendada, vaid nõudis uue surnuaia asutamist. Sinna maeti Tapa, Moe, Lehtse, Jäneda, Aegviidu, Tamsalu ja Kurisoo inimesi kuni teise maailmasõjani. Teatud määral jätkub matmine kalmistule ka praegu[2].
Kalmistul asub 1847. aastal valminud ja tänaseks taastatud kellatorni- ja väravatornihoone.
Kalmistule on maetud ka Eestimaa maanõunik ja kreisisaadik, Saaremaa Anseküla kihelkonna Tiinuse, Virumaa Väike-Maarja kihelkonna Sootaguse, Haljala kihelkonna Haljala, Aaspere, Essu ja Loobu, Kadrina kihelkonna Vatku, Hulja, Kruusimäe, Undla ja Hõbeda, Viru-Nigula kihelkonna Andja, Järvamaa Ambla kihelkonna Rägavere, Linnape, Põriki, Pruuna, Räsna, Läänemaa Märjamaa kihelkonna Päädeva, Ridala kihelkonna Kiideva, Lääne-Nigula kihelkonna Seljaküla, Kullamaa kihelkonna Kalju ja Leila, Hanila kihelkonna Mõisaküla mõisnik, parun Friedrich Adolf von Dellingshausen (1769−1839) ja tema abikaasa Karoline Elisabeth (sünd. Krusenstern)[3] ja Linnape külas Peetri talus sündinud luuletaja ja kirjastaja Mihkel Neumann (1866–1941)[4].
Viited muuda
- ↑ Ambla Sipelga surnuaialt, Eesti Kirik (1923-1940), nr. 27, 4 juuli 1940.
- ↑ Andres Tohver,Dellingshausenite matmispaik tehti korda 7500 euro eest, Virumaa Teataja, 14. oktoober 2022
- ↑ Eva Klaas, Parun Dellingshauseni uuendatud matmispaik Sipelga kalmistul saab õnnistuse, Järva Teataja, 15. oktoober 2022
- ↑ Eva Klaas, Kultuuripärandi väärtusega ajalooline Sipelga kalmistu muutub iga aastaga kenamaks Järva Teataja, 10. mai 2022