Sinuhe, egiptlane
"Sinuhe, egiptlane" (soome keeles "Sinuhe egyptiläinen") on soome kirjaniku Mika Waltari 1945. aastal ilmunud ajalooline romaan Vana-Egiptuse arsti Sinuhe elust ja seiklustest Egiptuses, Süürias, Mitannis, Babüloonias, Kreetal ja Hetiidi impeeriumis. Romaani aluseks on vanaegiptuse kirjandusteos "Sinuhe jutustus".
"Sinuhest" kujunes Waltari rahvusvaheline läbimurdeteos, ehkki Soome kirjandusringkonnad pidasid seda pikka aega kergekaaluliseks. Raamat on tõlgitud enam kui 40 keelde, selle järel kirjutas Waltari veel mitmeid rahvusvaheliselt menukaid ajaloolisi romaane.
Kriitikas on tõstetud esile nii romaani filosoofilist sügavust, mis ühendab seda ajaloolise alustekstiga, kui ka egüptoloogilist täpsust, mis üksikutele vigadele vaatamata küündib märksa kõrgemale kui on ajalooliste romaanide puhul tavapärane.[1] Silmapaistvaima erinevusena "Sinuhe jutustusest", mis pärineb 19. sajandist eKr, tõi Waltari teose tegevuse 14. sajandisse eKr, nii et ta sai ühe tegelasena kujutada Egiptusse monoteismi juurutada üritanud vaarao Ehnatoni. Mitmed teisedki "Sinuhe" tegelased on ajaloolised isikud, ehkki peategelast ennast peetakse fiktiivseks.
1954. aastal valmis romaanist Hollywoodis filmiversioon "The Egyptian" ("Egiptlane"), mille menu jäi küll romaanile oluliselt alla.
2008. aastal valisid soomlased "Sinuhe" oma kõige armastatumaks raamatuks. Waltari romaani auks on nimetatud asteroid number 4512 Sinuhe.
Eesti keeles on "Sinuhest" ilmunud kaks tõlget: 1954. aastal Johannes Aaviku "Sinuhe" Stockholmis kirjastuses Orto ning 2009. aastal Piret Saluri "Sinuhe, egiptlane: viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390-1335 e. Kr." Tallinnas kirjastuses Varrak. Uue tõlke põhjuseks olid nii vana tõlke keeleline aegumus kui ka Soome kirjastaja ja Waltari pärijate keeld selle kordustrükiks.[1]
Enda elust "Sinuhe" kirjutamise ajal avaldas Waltari 1949. aastal allegoorilise romaani "Neli päevaloojakut" ("Neljä päivänlaskua"), mis eesti keeles ilmus 1996. aastal Tiiu Kokla tõlkes. "Nelja päevaloojakut" kui ""Sinuhe" kirjutamise lugu" ja "romaani raamatu kirjutamisest üleüldse" on kriitik Hille Saluäär võrrelnud Karl Ristikivi romaani "Hingede öö" vahele lisatud fiktiivse kirjaga proua Agnes Rohumaale.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Mari Peegel, "Piret Saluri: "Sinuhes" köidab mind elu ise", EPL, 15.01.2010 (vaadatud 10.10.2021)
- ↑ Hille Saluäär, "Südamekaotaja mees ehk salatark kommentaar", EPL, 12.12.1996 (vaadatud 10.10.2021)
Kirjandus muuda
- "Sinuhe I-II", tõlkinud Johannes Aavik, Eesti Kirjastus Orto 1954
- "Sinuhe (2. osa)", tõlkinud Johannes Aavik, Eesti Kirjastus Orto 1954
- "Sinuhe, egiptlane: viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390-1335 e. Kr.", tõlkinud Piret Saluri, Tallinn: Varrak, 2009 (ISBN 9789985319833), kordustrükk 2020
- "Neli päevaloojakut: romaan romaanist: mõeldud täiskasvanud lastele ja õnnelikele täiskasvanuile, kes iial ei saa täiskasvanuiks", soome keelest tõlkinud Tiiu Kokla, Tallinn: Perioodika, 1996 (Loomingu Raamatukogu)