Sint Maarten
|
See artikkel räägib maast, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Sint Maarten (täpsustus). |
Sint Maarten on Madalmaade Kuningriigi maa, mis hõlmab Saint-Martini saare lõunaosa, piirnedes põhjas Saint-Martiniga.
| Sint Maarten | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 34,0 km²  | |
|
Elanikke: 43 847 (2020)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 1290 in/km² | |
| Pealinn: Philipsburg | |
 |
Pealinn on Philipsburg, suurim linn Lower Prince's Quarter.
Sint Maarteni ametlikud keeled on hollandi ja inglise keel.
Peaminister on 2019. aastast Silveria Jacobs.
Madalmaade kuningat esindab kuberner, kes ta ka ametisse nimetab. Sint Maarteni esimene kuberner oli aastatel 2010–2022 Eugene Holiday. Praegune kuberner on alates 2022. aastast Ajamu Baly.
Rahaühikuna kasutatakse saarel Hollandi Antillide kuldenit.
Esimese kindluse (Fort Amsterdam) rajasid hollandlased Saint Martini saarele 1631. aastal. Käimasoleva kaheksakümneaastase sõja tõttu olid aga pinged Hispaaniaga kõrged, mispeale juunis 1633 vallutas Hispaania saare ja ajas hollandlased välja. Aprillis 1644 üritas Petrus Stuyvesant 400-600 mehega saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. Münsteri rahu järel 1648. aastal, mis lõpetas 80-aastase sõja, ei näinud Hispaania saarel enam strateegilist vajadust ja hülgas selle. Peale Hispaania lahkumist hakkasid prantslased ja hollandlased saarele tagasi tulema. Sõja vältimiseks sõlmiti 23. märtsil 1648 saarel Concordia künkal (tänapäevase nimega Mont des Accords) Concordia leping, millega saare põhjaosa jäi Prantsusmaale ja lõunaosa Madalmaadele.