Sillsallaten (rootsi keeles 'heeringasalat', norra keeles Sildesalaten) oli Rootsi lipul ja Norra lipul 1844 kasutusele võetud unioonimärk Rootsi ja Norra uniooni ajal.

Norra unioonilipp 1844–1899
Rootsi unioonilipp 1844–1905
Rootsi ja Norra uniooni plagu ja diplomaatiline lipp. Sillsallaten proportsioonidega 4:5 nagu Rootsi lipul
Norra heeringasalat

See võeti kasutusele Rootsi ja Norra lipu ülemises vardapoolses nurgas veidi aega pärast Oskar I troonile tõusu Norra ja Rootsi ühise riiginõukogu otsusega 20. juunil 1844.

Hüüdnimi muuda

Nime "Sillsallaten" kasutas selle kohta esimest korda arvatavasti C. O. Brakel oma kõnes Rüütlitekojas (Riddarhus) Stockholmis 1859. Sellega näitas ta oma halvustavat suhtumist. Hüüdnimi sai nii Rootsis kui ka Norras kiiresti tuntuks, kusjuures seda tajuti pigem humoorika kui halvustavana. Nimetust peeti tabavaks, sest unioonimärk meenutas välimuselt nii Rootsis kui ka Norras populaarset hommikusöögirooga heeringasalatit, mida kiirte või sektoritena ümbritsevad munakollase, munavalge, marineeritud kurgi, peedi ning muude värviliste juur- ja puuviljade tükid.

Kirjeldus muuda

Märgil olid kombineeritud Rootsi ja Norra lippuvärvid diagonaalidega jagatud kujul; Rootsi värvid olid vasakul ja paremal, Norra värvid üleval ja all.

Norra lipul oli see märk ruudukujuline, Rootsi lipul oli pikkuse ja kõrguse suhe 5:4.

Kasutamine muuda

Sillsallaten oli Norra kaubalipul aastatel 1844–1899 ning sõja- ja kuningalipul 1905. aastani. Kõikidel Rootsi lippudel (kauba-, riigi- ja sõjalipul) oli ta ajavahemikul 1844–1905.

Unioonimärki üksinda (proportsioonidega 5:4 nagu Rootsi unioonilipul) kasutati 1844. aastast ühise sõjaplaguna ning diplomaatilise lipuna Rootsi ja Norra välisesindustel ja konsulaatidel kuni uniooniaja lõpuni.

Kasutuselevõtu motiivid muuda

Kuningas Oskar I võttis unioonimärgi kasutusele kingina Norra rahvale, et tulla vastu Norra nõudmisele, et riiklik sümboolika näitaks Norra ja Rootsi võrdsust unioonis. See märk pidi ka tugevdama uniooni ning maade vahelisi sidemeid.

Samal ajal võeti kasutusele Rootsi ja Norra uniooni vapp kasutamiseks uniooniga seotud puhkudel ning kuningavapina, kuna kummagi riigi siseasjades pidi kasutatama selle riigi vappi.

Suhtumine unioonimärgisse ja lipuküsimus muuda

Sillsallaten paigutati mõlema riigi lipule, mõlema maa lipuvärvid olid sellel võrdselt esindatud ja Norra sai endale eraldi sõjalipu. Märk võeti sellepärast Norras suuremalt jaolt hästi vastu, kuid nii Norras kui ka Rootsis oli teatav rahulolematus selle üle, et kummalgi ei olnud enam "puhast" kaubalippu.

Skandinavismi ajal 19. sajandi keskel oli unioon Norras suhteliselt populaarne ning sellepärast oli ka suhtumine unioonimärgisse hea. Kuid pärast asehalduritüli 1859 kasvas Norra rahulolematus uniooniga. Võitlusest "puhta lipu" eest sai uniooni vastaste loosung. Alates 1879. sai liputülist (flaggstriden) poliitiline võitlusväli. Uniooni vastaste jaoks oli Sildesalaten "nukuriigi" sümbol. Poliitiliseks küsimuseks sai ka Rootsi värvide asetus Norra värvide suhtes ning 1879 tehti ettepanek anda Norra värvidele märgil "aukoht" paremal ja vasakul.

Vaata ka muuda