Vikipeedia

Sikupilli

asum Tallinnas

Sikupilli on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Asum piirneb Kadrioru, Uuslinna, Kurepõllu, Pae, Ülemiste, Juhkentali ja Torupilli asumiga. Sikupilli asumi pindala on 1,35 km².[1]

Sikupilli
Pindala 1,35[1] km²
Elanikke 11 901 (01.01.2017)[1]
Koordinaadid 59° 26′ N, 24° 47′ E

Kohaliku pärimuse järgi on Sikupilli asum saanud nime selle järgi, et enne suurema asustuse rajamist elasid selles kandis vaesemad inimesed, kes karjatasid kitsi.[2]

Sikupilli asum piirneb Lasnamäe tänava, Laagna tee, Võidujooksu tänava, Pae tänava, Peterburi tee ja Tartu maanteega.

Elanikkond muuda

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 11 901
2016 11 706
2015 11 493
2014 11 298
2013 11 035
2012 10 900
2011 10 998

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli 18–49%.[5]

Olulisemad objektid ja loodus muuda

Sikupilli asumi territooriumile jääb Pae järv, mille ümber kulgeb 1,9 km pikkune kergliiklustee. Järve lähedal asub Pae park, mis koosneb kolmest osast: Mäepark, Perepark ja Ööbikupark.[2] Sikupillis asub Sikupilli kaubanduskeskus ja Lasnamäe Spordikompleks.

Haridus ja kultuur muuda

Sikupilli asumis asuvad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi algklasside maja (endine Tallinna Sikupilli Keskkool), Tallinna Pae Gümnaasium ja Tallinna Teeninduskool. Asumis tegutses Tallinna Ärijuhtimise Kolledž, kuid see kool suleti 2011. aastal.

Sikupilli asumi tänavad muuda

Majaka tänav on saanud nime lähedal asuva tuletorni järgi. Katusepapi tänav nimetati 1898. aastal asutatud katusepapivabriku järgi.[2] Asumis on veel Asunduse tänav, Killustiku tänav, Kivimurru tänav, Lasnamäe tänav, Pae tänav, Paekivi tänav, Paepargi tänav, Pallasti tänav, Sikupilli tänav, Tuha tänav ja Tuulemäe tänav.

Galerii muuda

Ajalugu muuda

 
Lasnamäe piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)

Asumi vanim hoone on 1830. aastal ehitatud sõjaväehaigla, mis rajati Tartu mnt 85 krundile. Hiljem on maja kasutatud eri otstarbel – seal on olnud Lasnamäe Vangla naistevangla, tapivangla (sealt saadeti inimesi edasi teistesse vanglatesse), spordihoone ja Vanglate Amet.[2]

Sikupilli asum rajati 20. sajandi algul ning esialgu kolisid sinna elama vaesemad pered, sest maa oli selles piirkonnas kolm korda odavam kui mujal. Kuna selle piirkonna mullakiht oli väga õhuke, toodi Sikupilli aedade jaoks mulda mujalt juurde. Suure osa algsetest elanikest moodustasid Dvigateli töötajad. 1930ndatel oli Sikupilli asumis 210 elumaja, millest 75% olid ühekorruselised. Ainuke kolmekorruseline maja oli Lasnamäe algkool, mida peeti tol ajal Tallinna kõige ilusamaks kooliks.[2]

20. sajandi alguse miljööd on jäänud esindama kolmest lähestikku paiknevast puitelamust – Paekivi 2, Kivimurru 30/Paekivi 3 ja Paekivi 9 – moodustuv kinnismälestiste nn Lenderi tüüpi majade ansambel.[6].

Enne II maailmasõda oli Sikupilli piirkond tööstuslikult väga aktiivne, seal asusid J. Buschi vooditööstus, ASi Vennad Tofer puuvilla ketramise ja kudumise vabrik (Raevalla tänav 7), Simsivart ja Ko lubjaahi, ASi Vennad Kimberg traadi- ja naelavabrik jm. Sõja ajal sai Sikupilli asum tugevasti kannatada ning pärast sõda asus seal saksa sõjaväelaste vangilaager.[2]

1950ndate lõpul hakati asumi vanade madalate puitmajade asemele ehitama nn hruštšovkasid.[2]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  6. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register, 28353 Puithoone

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sikupilli&oldid=6578807"