Sigulda bobi- ja kelgurada
Sigulda bobi- ja kelgurada on Lätis Siguldas asuv bobi- ja kelgurada.
Kirjeldus muuda
Rajal on 16 kurvi, selle pikkus on 1200 + 220 m. Meeste võistlusraja pikkus on 1200 m, naistel 1000 m. Meeste võistlustel saavutatavad kiirused on kuni 120 km/h. Rada kasutavad treeninguteks ja nii siseriiklikeks kui rahvusvahelisteks võistlusteks nii bobi- kui kelgusõitjad (sealhulgas skeletonisõitjad).[1][2]
Ajalugu muuda
1887. aastal rajati vürst Nikolai Kropotkini toetusel Siguldasse Baltikumi esimene kelgurada.[3] Siguldat kuurortiks arendada soovinud Kropotkin sai idee arvatavasti Šveitsist Sankt Moritzist, kus ühe hotelli juurde oli külalistele meelelahutuseks jääst kelgurada tehtud. Kropotkin reklaamiski Siguldat kui Liivimaa Šveitsi. Kropotkini mõisa maale ehitatud jääst kelgurada oli ühe kurviga ja alla kilomeetri pikk.[1] 1913. aastal ehitati Siguldasse 900 m pikkune bobirada. See hävis Esimese maailmasõja alguses.[3]
1980. aastal otsustati Lätis teiste olemasolevate radade kõrvale teha betoonist kelgurada ja selle asukohaks valiti Sigulda. Raja projekteerisid spetsialistid Saksa Demokraatlikust Vabariigist, selle kulgemistee kujundamisel võeti arvesse kelgusõidutreener Valdis Tiliksi ideid. Ehitustööd viis läbi Jugoslaavia ettevõte Graming. Rada valmis 1986. aastal.[3] Läti taasiseseisvumise järel hakkas trassi haldamisega tegelema osaühing Bobsleja un kamaniņu trase "Sigulda".[2] 2009. aastal ehitati Sigulda bobi- ja kelguraja juurde kelkude, bobide ja skeletonide jaoks kaasaegne stardiestakaad.[3] 2022. aastal liideti trassi haldav ühing suuremasse osaühingusse Latvijas Nacionālais sporta centrs.[4]
Sigulda bobi- ja kelgurajale on taotletud õigust viia läbi olümpiamängude rennispordialasid (kelgutamine, bobisõit ja skeleton). Läti taotles koos Rootsiga Stockholmile 2026. aasta taliolümpiamängude korraldusõigust ja kuna Rootsis sobivat rada pole, oleks rennialad toimunud Siguldas. Stockholmi kandidatuur siiski valituks ei osutunud. 2023. aastal hakati Lätis aga uurima võimalust samasugune taotlus teha 2030. aasta olümpiamängude korraldusõiguse saamiseks.[1][5]
-
Stardiala -
Raja keskosa -
Raja lõpuosa -
Kelgutaja rennis laskumas
.jpg)
_(15502693476).jpg)
.jpg)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Siguldas bobsleja un kamaniņu trase. Sportland Magazine, 4. detsember 2018
- ↑ 2,0 2,1 Ajalugu. Sigulda bobi- ja kelguraja koduleht. Vaadatud 10. aprillil 2023
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Sporta vēsture. Läti Kelguspordi Liidu koduleht. Vaadatud 10. aprillil 2023
- ↑ Meist. Sigulda bobi- ja kelguraja koduleht. Vaadatud 10. aprillil 2023
- ↑ Läti sihib taas olümpia korraldusõigust. ERR, 10. märts 2023