Sigaret (kõnekeeles ka "pläru") (prantsuse laensõna cigare + ette, mis tähendab "väikest sigarit") on suitsetatav tubakatoode, mis koosneb õhukesse paberisse rullitud peeneks lõigatud tubakast. Tavaliselt on sigarettidel ka filter.

Kaks filtriga sigaretti
Delphine Arnould de Cool-Fortin, "Mõnus sigaret" (1880)

Tööstuslikult toodetud sigaret on keskmiselt 84 millimeetrit pikk ja läbimõõduga 7–8 millimeetrit.

Ajalugu muuda

Maisipaberi sisse rullitud tubakat suitsetasid Kesk-Ameerika indiaanlased – maiad ja asteegid. Hispaanlased tõid selle Euroopasse 16. sajandi keskpaigas. Pärast seda, kui Inglismaal 1586. aastal hakati tubakat suitsetama, levis see komme üle kogu Euroopa. Varem tõmmati tubakat ninna.

Sigarette hakati valmistama sigarivabrikutes Prantsusmaal ja Lõuna-Hispaanias tubakajääkidest 1850. aastal.

Tubakasuits muuda

Keskmise sigareti suitsus on üle 12 000 keemilise ühendi, seal hulgas:

Ühendaine Kogus
Süsihappegaas 45–65 mg
Vingugaas 10–23 mg
Lämmastikoksiidid 0,1–0,6 mg
Butadieen 0,025–0,04 mg
Benseen 0,012–0,05 mg
Formaldehüüd 0,02–0,1 mg
Atseetaldehüüd 0,4–1,4 mg
Metanool 0,08–0,18 mg
Sinihape 1,3 mg
Nikotiin 0,8–3 mg
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud 0,0001–0,00025 mg
Aromaatilised amiinid 0,00025 mg

Tarbimine muuda

2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5 triljonit sigaretti. Kokku arvatakse suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui üks kuuendik kogu Maa elanikkonnast.

Suitsetamine meeste ja naiste seas (2000)
Protsentides (%)
Piirkond mehed naised
Aafrika 29 4
USA 35 22
Idapoolne Vahemere osa 35 4
Euroopa 46 26
Kagu-Aasia 44 4
Läänepoolne Vaikse ookeani osa 60 8

Allikas: Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang 2000. aastal

Tuntud sigaretimarke muuda

  Pikemalt artiklis Sigaretimarkide loend

Vaata ka muuda