Siegbert Tarrasch
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Siegbert Curt Tarrasch (5. märts 1862 Breslau – 17. veebruar 1934 München) oli Saksa juudi soost arst, sajandivahetusel ka tugev maletaja ja mõjukas maletreener.
Tarrasch sündis Preisimaal Breslaus (praegune Wrocław). Pärast keskkooli lõpetamist hakkas ta õppima meditsiini ning elas hiljem enamiku eluajast Nürnbergis ja siis Münchenis. Ta oli abielus ja tal oli viis last. Arstina ei pidanud ta end tõeliseks male asjatundjaks hoolimata sellest, et oli üks oma aja tugevamaid maletajaid.
Tarrasch võitis 1890. aastatel rohkem kõrgetasemelisi turniire kui keegi teine. Ta võitis ka Mihhail Tšigorinit, tolle aja Venemaa juhtivat maletajat. Maailmameistrivõistlustel mängis ta 1908. aastal Laskeri vastu, kuid kaotas. Tarrasch oli ka mõjukas malekirjanik: ta pani kirja 1890. aastate maleideed, millele hakkasid hüpermodernistid pärast teise maailmasõja lõppu vastanduma. Tarrasch suri 17. veebruaril 1934 (72-aastaselt).
Malekarjäär muuda
Tarrasch hakkas malega tegelema oma meditsiiniõpingute ajal Halles. Saksa maleliidu kongressil 1883. aastal anti talle meistritiitel. Tarraschi edu algas just nimelt 1883. aastal. Ta võitis mitu Saksa maleliidu korraldatud meistrite turniiri ja ka 1890. aasta Manchesteri rahvusvahelise turniiri. Tänu sellisele edule pakuti talle varsti kahel matšil osalemise võimalust. Esimesena pakkus toonane maailmameister Wilhelm Steinitz talle matši, millest Tarrasch keeldus, kuna matš pidi aset leidma Havannas, aga Tarraschil polnud oma arstitöö tõttu aega sinna reisida. Teine pakkumine tuli noorelt Laskerilt, millest ta samuti keeldus ja selgitas, et Lasker peaks enne temaga mängimist vähemalt ühe rahvusvahelise turniiri võitma. Mõlema äraütlemise puhul mängis suurt rolli tolleaegne suhtumine malesse, mis polnud veel välja kujunenud professionaalseks spordialaks, vaid mida peeti pigem hasartmänguks. Ka Tarrasch ei pidanud ennast veel professionaaliks ja keskendus rohkem tööle arstina[1].
Küll aga tekkis kindel soov maailmameistrivõistlustel osaleda, eriti pärast tema 1895. aasta Hastingsi turniiri neljandat kohta (1. Pillsbury, 2. Tšigorin, 3. Lasker). Samal aastal ilmus ka tema esimene maleteos "Dreihundert Schachparteien", milles ta jagas oma maleteoreetilisi vaateid ning tutvustas tollast malemetoodikat: raamatu sisuks olid teiste meistrite mängude kommentaarid, mis olid keerulised ja dogmaatilised[1]. Pärast 1898. aasta Viini ja 1903. aasta Monte Carlo turniiri võitu otsustas ta maailmameister Laskeri välja kutsuda. Matš leidis aset 5 aastat hiljem, 17. augustist 20. septembrini 1908 Saksamaal. Tarrasch keeldus matši eel Laskeriga kätlemast, tuues selle asemel kuuldavale lause: "Teile, härra Lasker, on mul ainult kolm sõna: "šahh ja matt"!"[2]. Matš kulges aga omasoodu ning Lasker võitis matši 8 võidu, 5 viigi ja 3 kaotusega. Tarrasch otsis pärast matši põhjusi, miks ta kaotas; kaotus mõjus Tarraschile halvasti ja see mõjutas ka tema hilisemat karjääri[1]. Ta mängis oma viimase tõsise turniiri 1914. aastal Petrogradis, kus ta jäi Laskeri, Capablanca ja Alehhini järel neljandaks[3]. See turniir jäi tema mängijakarjääri viimaseks suureks saavutuseks. Hiljem mängis ta küll mitmel turniiril, kuid ei saavutanud enam märkimisväärseid tulemusi. Pärast turniiridel mängimisest loobumist pühendus ta kirjutamisele. Tema viimaseks teoseks jäi "Das Schachspiel", mis on kolme ossa (avang, keskmäng ja lõppmäng) jagatud õpikulaadne raamat. See oli ühtlasi ka Tarraschi kõige edukam teos.
Pärand malemaailmale muuda
Tarrasch oli väga mõjukas malekirjanik. Saksamaal kutsuti teda Praeceptor Germaniaeks, mis tähendab tõlkes Saksamaa õpetajat. Ta võttis aluseks mõned Steinitzi ideed, näiteks kontrolli tsentri üle, kaksikodade tugevuse ja ruumilise eelise, ning propageeris neid ka laiemalt. Teistes aspektides oli ta tihti Steinitziga eriarvamusel. Erinevalt Steinitzist pidas Tarrasch väga tähtsaks liikumisvabadust ning talle ei sümpatiseerinud surutud kinnised seisud[1]. Tarrasch oli ka hüpermodernistide (eelkõige Réti, Nimzowitschi ja Tartakoweri) kriitika allikaks, kes pidasid tema vaateid liialt dogmaatilisteks. Tarrasch andis panuse ka avanguteooriasse, millest osa kannab tema nime. Tuntumad näited on Tarraschi kaitse lipugambiidis, Tarraschi variatsioon nii Prantsuse kaitses kui ka Hispaania avangus, millest viimast tuntakse ka nimetusega "avatud kaitse".
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 echesspedia.com (16. november 2011). "TARRASCH, Dr. Siegbert (05.03.1862-17.02.1934)" (inglise).
- ↑ chessgames.com. "Lasker vs Tarrasch 1908". History of the World Chess Championship (inglise).
- ↑ chessgames.com. "St Petersburg Tournament 1914" (inglise).