Siebengebirge (Seitse mäge) on Saksamaa Mittelgebirge küngastik Reini keskjooksu idakaldal, Bonnist kagus, osa Reini Kiltkivimäestikust.

Seitse mäge, 1900
Seitsme mäe piirkonnakaart
Drachenburgi loss on üks Seitsme mäe maamärke

Kirjeldus muuda

Bad Honnefi ja Königswinteri valdades asuv ala koosneb rohkem kui 40 künkast. Künkad on iidset vulkaanilist päritolu ja tekkisid 28–15 miljonit aastat tagasi. Enamik Siebengebirge territooriumist kuulub keskkonnakaitse all olevasse Siebengebirge loodusparki (Naturpark Siebengebirge).

Kõrgeim tipp on Großer Ölberg, 460 m üle merepinna. See on populaarne turismisihtkoht matkamiseks, oma loodusliku keskkonna tõttu.

Künkad muuda

Seitse kõige olulisemat küngast

Teised künkad

  • Himmerich (366 m)
  • Trenkeberg (430 m)
  • Weilberg (297 m)
  • Stenzelberg (287 m)
  • Broderkonsberg (378 m)
  • Mittelberg (353 m)
  • Leyberg (359 m)
  • Jungfernhardt (320 m)
  • Geisberg (324 m)
  • Schallenberg (310 m)
  • Großer Breiberg (313 m)
  • Kleiner Breiberg (288 m)
  • Wasserfall (338 m)
  • Kleiner Ölberg (332 m)
  • Limperichsberg
  • Scharfenberg
  • Zickelburg (182 m)

Päritolu nimi muuda

Ehkki mõned allikad tõlgivad nime sõna otseses mõttes seitse mäge, kus sieben on tänapäeva saksa keeles 'seitse' ja Gebirge on küngastik, on soovitatud nime alternatiivseid tuletisi. On olemas kolm teooriat:

  1. Vanim nimi ei olnud Siebengebirge, vaid Sieben Berge (septem montes, seitse mäge). Sõltuvalt vaatepunktist Reini jõe lähedal on märgata peaaegu täpselt seitset küngast, mis pole alati samad ja isegi mitte kõrgeimad. Ka number seitse, mida kasutati suvalise hulga esemete tähistamiseks, oli ühendatud maagiaga ja sellel oli seega väga sümboolne tähendus. See teeb sellest ilmse nime piirkonnale, mille kohta öeldi enne 19. sajandit olevat olnud võigas ja läbitungimatu.
  2. Sõna sieben on tuletatud sõnast siefen, mis omakorda pärineb keskalamsaksa keele sõnast sîpe "märg lohk" või "väike oja, nire", verb sîpen tähendab "nirisema, tilkuma".
  3. Nimi Siebengebirge tekkis sõnast Siedengebirge, mis osutas seebikatelde ("Seifensieder") olemasolule, mis olid orgudes keelatud, kuna keeva seebi lõhn oli nii halb.

Välislingid muuda