Seretse Khama
Sir Seretse Khama (tsvana Serêtsê a Sekgoma a Kgama; 1. juuli 1921, Serowe, Botswana – 13. juuli 1980, Gaborone, Botswana) oli Botswana esimene president aastail 1966–1980.
| Seretse Khama | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 1. juuli 1921 |
| Surmaaeg |
13. juuli 1980 (59-aastaselt) Gaborone |
| Haridus | bachelor of Arts |
Aastatel 2008–2018 oli Botswana presidendiks tema vanim poeg Ian Khama.
Seretse Khama pälvis oma eluajal suurt meediahuvi abiellumise tõttu 1948. aastal, sest tema väljavalituks sai üllatuslikult valgenahaline inglanna. Aafrika ühe vähetuntud riigi tulevane kuningas ja Briti eruohvitseri tütar Ruth Williams kohtusid sõjaväelaste peredele pühendatud tantsuõhtul Inglismaal. Noormees õppis toona Oxfordi ülikoolis ja täitis osaliselt Betšuaanamaa (Botswana endine nimi) monarhi ülesandeid. Neiu töötas Lloyd’s of Londoni kindlustusharus sekretär-masinakirjutajana. Tantsupõrandal kokku saanud paari jaoks oli see armastus esimesest silmapilgust. Kuramaaž kestis aastakese ja seejärel otsustati abielluda. See kutsus esile pahameeletormi mõlemas perekonnas, kuid erinevate rasside esindajatest koosnev paar suutis esile kutsuda ka tõsised poliitilised ja diplomaatilised rahutused.
Seretse Khama oli väga haritud prints ning omas tolle aja kohta edumeelseid vaateid ühiskonna elukorraldusele. Üle kõige soovis ta, et tema riik saaks Briti protektoraadi alt vabaks ja sõltumatuks ning võimaluse poliitiliselt ja majanduslikult areneda. Ühendkuningriigis sagenesid suured protestimeeleavaldused Briti rassismi vastu ning arvukate kolooniate vabakslaskmise poolt. Ent Betšuaanamaal otsustas rahvas kuningas Seretse Khama välja vahetada. 1956. aastal teataski Seretse troonist loobumisest, kuid peagi otsustas endine kuningas poliitikasse tagasi pöörduda. Seretse naasis poliitilisele areenile kõige madalamalt pulgalt, kui ta valiti hõimunõukokku. 1961. aastal moodustas ta Betšuaanamaa demokraatliku partei. Paljud valijad nõustusid sellisele liidrile järgnema, isegi tema pagendamine ja troonist ilmajätmine töötasid tema kasuks, sest paljude meelest talitati mehega ebaõiglaselt.
1965. aastal võitiski Seretse valimised ning alustas liikumist Suurbritannia protektoraadi alt lahkumiseks. Eesmärk õnnestus ja 1966. aastal saavutas vastloodud riik Botswana nime all iseseisvuse. Seretsest sai uue riigi esimene president. Hiljem nimetas kuninganna Elizabeth II ta Briti impeeriumi ordu ohvitseriks: Seretsest sai söör, Ruthist leedi.
Seretse kodumaa oli tollal haletsusväärses seisus ja kuulus maailma kolme vaeseima riigi hulka. Mingist tsivilisatsioonist polnud juttugi, riigis puudusid asfaltteed (kõvakattega teid oli vaid 12 km) ja infrastruktuur, enamik rahvast oli kirjaoskamatu. Seetõttu otsustas Seretse asuda tegutsema. Uus president lõi riigi nullist. Tema uus majandusprogramm põhines teemantide ja vase kaevandamisel ning loomaliha tootmisel. Mees võitles tõsiselt korruptsiooniga, muutis maksupoliitikat, võttis kasutusele uue rahaühiku, kuulutas välja üksikisiku vabaduse ja seaduste ülemlikkuse. Ta arendas turismi, tervishoidu, haridust ning meelitas välisinvesteeringuid riigi põllumajandusse, tööstusesse ja turismisektorisse. Botswana majandus arenes tänu Seretse pädevale poliitikale väga kiiresti ja edukalt, nii et hiljem nimetati tema valitsemisperioodi (1966–1980) Botswana kuldajastuks.
Lisaks lõi Seretse väikese, kuid professionaalse armee, mis kaitses riiki edukalt Lõuna-Aafrikast ja Rodeesiast pärit relvarühmituste sissetungide eest. President ei lubanud sõjaliste rühmituste tegutsemist ka Botswanas. Välispoliitikas oli ta üsna ettevaatlik ja garanteeris kohe pärast iseseisvumist oma naabritele, et Botswana kedagi ei ründa. Just tema mängis võtmerolli läbirääkimistel kodusõja lõpetamiseks Rodeesias ja Zimbabwe iseseisvumisel.
| Eelnev pole |
Botswana president 1966–1980 |
Järgnev Quett Masire |