Seredžius

Seredžius
leedu	Seredžius
žemaidi	Seredios
poola	Średniki
	Seredžiuse lipp Seredžiuse vapp
Elanikke	590 (2011)
Koordinaadid	55° 5′ N, 23° 25′ E

Seredžius on alev Leedus Jurbarkase rajoonis, Šeredžiuse valla halduskeskus. Seredžius asub Nemunase ja Dubysa ühinemiskohas Panemunė regionaalpargi territooriumil.

Alevis on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on kaks linnamäge, lisaks veel aastal 1913 valminud katoliku kirik.

Ajalugu muuda

Arheoloogiliste andmete põhjal on Seredžius juba ammu asustatud. Seal asub II-IV sajandil kasutusel olnud kalme. Esimene kahest linnamäest kannab ka nime Palemono Kalnas (nimetatud müütilise Leedu valitsejatesoo esiisa Palemonase järgi, kelle pealinnaks see kant olevat olnud). Linnamägi oli kasutusel XV sajandini. Aastail 1293-1363 seisis seal leedulaste kindlus, mis põletati aastal 1363 maha, ent jäi kindlustatud positsiooniks kuni Tannenbergi lahinguni.

Teine linnamägi on hilisem, see oli kasutusel XIV-XV sajandil. Aastal 1406 hõivasid linnamäe ristisõdijad, kes rajasid sinna Dubysenburgi kindluse, mis oli Saksa ordu Žemaitija alade halduri Michael Küchmeisteri residentsiks. Kindluse juures oli kabel, selle arsenalis olid ka tulirelvad. Aastal 1409 sundis Vytautas ordu Dubysenburgi maha jätma.

XVI sajandil sai Seredžiusest alev. XVI-XVIII sajandil asus Dubysenburgi asemel Sapiehadele kuulunud Mežiriečė mõis. Esimene kirik ehitati Seredžiusesse aastal 1829. Tsaari ajal olid alevi venekeelsed nimekujud Средники ja Средникъ.^[1]

Esimese maailmasõja ajal peeti aastal 1914 alevi ümbruses ägedaid lahinguid, mille käigus asula maha põles. Lahinguid peeti Seredžiuses ka Teise maailmasõja ajal. Pärast sõda tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Viimane neist tegutses seal veel aastal 1960.