Vikipeedia

Senninbari

Senninbari, tõlkes “1000 inimese pisted”, kuid laiemalt tuntud kui “1000 piste vöö”, on religiooniga seotud sümboolse tähendusega ese, mis anti kaasa sõduritele, kes olid teel lahingusse [1]. Senninbari kuju võis olla varieeruv, kuid kõige populaarsem neist oli vöö, mida kanti vormiriietuse all. Kõige levinum vöö pikkus oli 90–120cm, kuid leidus ka pikemaid, mida kanti kui tasuki: pikk kanderiba, mis mähiti risti üle selja ja ümber õlgade selleks, et kimono varukaid lahinguks üles voltida [2].

Senninbari valmistamine

Legend muuda

Senninbari eesmärk oli kaitsta kandjat kurja ja kuulide eest, tekitades justkui kaitsekilbi kandja ümber[3]. Lisaks kaitsele andis senninbari kandjale ka osavust lahingus ja meisterlikkust relva käsitlemisel[4]. Kaitseks pidi kandja hoidma senninbari enda lähedal, mistõttu kandsid enamus sõdureid neid vööna keha vastas või kiivri all.

Naised  kes valmistasid senninbari, olid kindlad, et senninbari kandmine kaitseb kurja eest ning aitab sõduril tervena koju naasta. Kandjate hulgas leidus neid, kes ei uskunud senninbari kaitsvasse jõusse, kuid kandsid vööd austusest oma lähedaste vastu või selleks, et end kodustega lähedasemana tunda. Oli ka neid, kes uskusid, et vöö mitte ei kaitse neid, vaid annab neile jõudu juurde oma vaenlase alistamisel[5].

Shinto usk muuda

Shinto usk, mis on andnud tähenduse senninbari’le, peab oluliseks puhtust, harmooniat, austust perekonna vastu ja indiviidi alluvust ühiskonna ees. Olles animistliku filosoofiaga, on Shinto järgi loodusel vägi ning jumalad ja vaimud, tuntud kui kami, paiknevad just silmapaistvalt ilusates ja looduslikes keskkondades. Austus perekonna ja esivanemate ees on kooskõlas usulise ja ühiskondliku mõtteviisiga, mitte niivõrd individualismiga. Võrreldes Budismiga on Shinto usk pühendatud rohkem elule, mitte niivõrd surmajärgsele[6].

Ajalugu muuda

Esimesed teated senninbari kasutamisest ja levikust pärinevad Hiina-Jaapani sõjast (1894–1895), kuid lähiminevikus mäletatakse neid kui teise maailmasõja esemetena[7]. Algsed senninbari’d olid pigem rätiku-laadsed sõduritele kaasas kandmiseks. Aja jooksul nende funktsionaalsus muutus ning neid kanti näiteks vööde ning vestidena. Globaalse sõja tagajärjena ei ole senninbari levinud ainult Jaapanis, vaid ka läänes. Eriti populaarseks on senninbari osutunud Ameerikas ja seda kahel põhjusel. Esiteks võitlesid teises maailmasõjas Jaapani päritolu ameeriklased Jaapani sõdurite vastu ning järgides traditsioone valmistati ka neile senninbare[7][8]. Teiseks oli senninbari läänemaailmas populaarne lahingust kaasatoodud trofee.  Erakogudes olevatel sennibari’del võib leida USA armee kulunud templi jälgi. Kõik trofeed, mille sõdurid endaga lahinguväljalt kaasa tõid, anti esmajärgus üle võimudele, kes kontrollisid esemed hoolikalt üle, et neisse ei oleks peidetud julgeolekut ohustavat olulist informatsiooni[1].

Ajalooliselt esimesed senninbari’d valmistati kandja pere naiste poolt. Teise Maailmasõja päevil hakkasid Jaapanis senninbare massiliselt tootma erinevad naiste organisatsioonid kuna sõdurite hulk oli kasvanud ja nõudlus oli suurem [1].

Konstruktsioon muuda

Senninbari on traditsiooniliselt õmmeldud valgest puuvillasest kangast, kuid selle puudumisel kasutati kõiki käepäraseid materjale, kaasa arvatud taaskasutatud riisikotte[8]. Senninbari’d erinesid oma vormi ja kuju poolest. Tüüpiliselt on senninbari valmistatud laia vööna, mille sõdurid said endale ümber keha siduda, kuid on olemas ka väiksemaid, mida kasutati pearätina kiivri all [4]. Lisaks erinevatele vöödele õmmeldi senninbari’d ka vestidena, mida sõdurid kandsid vormi all. Suurematel senninbari’del võisid olla ka väikesed taskud, kuhu sõdurid said peita teisi õnnetalismane. Kinnitamise mugavuseks lisati vöödele nööpe või rihmasid. Nende puudumisel volditi otsad vormipükste vahele[1].

Kui senninbari konstruktsiooni oli valmis, asusid naised neid kaunistama. Sõdurite naispereliikmed seisid tihti rahvarohketes kohtades, näiteks nagu rongijaamad ja populaarsed tänavad, ning palusid naissoost möödujatel teha kangale 1000 punast pistet, üks piste iga naise kohta. Mehed ei tohtinud senninbari valmistamises osaleda[8][4]. Tiigri aastal sündinud naised võisid vööle oma vanusele vastava arvu pisteid teha[8][1]. Pisted olid tihtipeale vastavalt mustrile ette märgitud ning iga senninbari oli ainulaadne. Paikkonniti oli traditsiooniks ka pistet tehes nõelaga sõrme torgata ning jätta veretilk piste peale [3].  

Lisaks punastele pistetele kaunistati senninbari tihtipeale erinevate elementidega. Populaarseks osutusid ütlused, mis tegid au mitte ainult kandjale, vaid kogu Jaapani impeeriumile. Näiteks on senninbari’dele tikitud loosungeid nagu Dai-nippon teikoku bu-un cho-kyu o inoru, umbkaudselt tõlgitult “Me palvetame, et Jaapani impeeriumil oleks alati sõjas õnne” ning mamore gunkoku - “Kaitse meie riiki sõjas”[1]. Jaapani kultuuris on keiser kõige olulisem isik, kuna legendi järgi on ta jumalate järeltulija ning seetõttu peetakse tema kaitsmist ääretult tähtsaks[9]. Shinto usk põhineb eeltoodud printsiibil ja selle kohaselt ei ole sõduri jaoks kõrgemat au kui oma riigi ja rahva teenimine ja kaitsmine[6].  Shinto usu militaarne mõju sennibari’de valmistamisel on tuntav ning on tõendeid, et senninbari personaliseeriti ka kandja nimega, mõnikord koos militaarse auastme ja sünnikuupäevaga[1].

Senninbari kaunistamiseks kasutati mustreid, mis kujutasid olulisi sümboleid Jaapani ühiskonnas, näiteks nagu impeeriumi lipp ja tiigrid. On tõendeid ka senninbari’dest, mille peale olid tikitud õitsevad puud. Levinund olid ka senninbari’d, millele olid õmmeldud mündid, sageli viis või kümme sen’i, mille tähendus peitub sümboolses sõnamängus (detailsem kirjeldus allpool). Haruldane ei olnud ka õmmelda valmistaja juukseid pistete vahele, et suurendada kaitset kandja ümber [1][10].

Sümboolika muuda

Värvid muuda

Populaarseimad värvid senninbari disainis on valge ja punane. Valge on Jaapanis traditsiooniliselt nii puhtuse ja süütuse (nii füüsiliselt kui spirituaalselt) kui ka jumalate rikkumatuse värv. Viimane aspekt on oluline Shinto usus [6][11][12].  Punasel värvil on mitu erinevat tähendust. Punane, eriti kombinatsioonis valgega, on õnnetoov ja heaendeline värv [13][11]. See on väekuse värv, mis aitab hoida eemal kurjad vaimud ja kaitsta kandjat [12].

Tiiger muuda

Tiigril on Jaapani kultuuris sümboolselt oluline tähendus. Loomuselt on tiigrid tugevad loomad, kes jõuavad alati tagasi koju, kui kaugele nad ka ei rändaks. Senninbari kandja jaoks sümboliseerib tiigri kujutis sama: lootust, et sõdur jõuab tervena lahingust tagasi [14]. Mütoloogilises mõistes on tiigrid kaitsjad kurjade vaimude ja halva energia eest. Usutakse ka, et tiigri aastal sündinud on erilise kaitse all. Tõenäoliselt just sellel põhjusel oli just tiigri aastal sündinud naistel luba tikkida senninbari’le rohkem kui üks piste, et oma kaitsvat energiat kandjaga jagada [15].

Õitsevad puud muuda

 
Ploomipuu õied

Jaapani kultuuris on nii õitseval kirsi- kui ka ploomipuul erilised tähendused, mis on üle kandunud ka senninbari uskumustesse. Kirsipuu õied on üürikesed, nagu ka kirsipuud ise: nende eluiga ei ole pikk. Seetõttu sümboliseerivad õied ka elu ajutisust ja inimeste surelikkust. Kõrvutatud on ka sünd ja surm ning ilu ja vägivald. Kirsipuu õitega käivad tihti kokku sõnad mono no aware, ehk umbkaudselt tõlgituna “Ajutisuse ilu” [16][17].

Kui kirsipuu õied on elu ajutisuse sümbol, siis ploomipuu õied omavad positiivsemat tähendust.  Ploomipuu õitseb jaanuaris, isegi lumega. Selle tõttu võetakse õisi kui lootuse, uuenemise, elujõu ja sihikindluse sümbolit [18][19]. Jaapanis on tavaks istutada ploomipuid aia nurkadesse, kuna usutakse, et puud hoiavad kurjad vaimud eemal [18].

Mündid muuda

Eelpool sai mainitud, et senninbari’l kujutatud müntide tähendus pärineb sõnamängust. Olenevalt kanji kirjapildist on üks viis hääldada ‘neli sen’i’ shisen, mis tõlkes tähendab “Surmavat lahingut või sõda”. Idee on, et viis sen’i on neljast üle ehk tõlgendus oleks “Surmavast sõjast üle olema”, see tähendab ellu jääma. Kümne sen’iga on põhimõte sama. Alternatiivne hääldus üheksale sen’ile on kusen, tõlgituna “Sõja raskus”. Kümme aga, olles üheksast üle, tõlgendatakse kui “Sõja raskustest üle olema” [1].

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Nambu World. (2008). Nambu World: Senninbari (Thousand Stitch Belt). Internet Archive. Kasutatud 03.03.2023, https://web.archive.org/web/20080802125522/http://members.shaw.ca/nambuworld/senninbari.htm
  2. ↑ Funabiki, T. (2014). The Mysteries of the Kimono: Part 2. Time Out Tokyo, 03. oktoober. Kasutatud 05,04,2023, https://www.timeout.com/tokyo/things-to-do/the-mysteries-of-the-kimono-part-2
  3. ↑ 3,0 3,1 Powell, L. and Du, C. (2015). Escaping Sugamo Prison with a No. 2 Pencil: The Drawings of Japanese War Criminal Tobita Tokio. Visual Studies, 30[1], 1-18
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Hames, A. (2021). Creative Nonfiction: The Energetic Brain Club in Life and Death. Anthropology and Humanism, 46[1], 171-186
  5. ↑ Porter, E.A. ja Porter, R.Y. (2017). Oita Men Troop to War. Porter, E.A. ja Porter, R.Y. (toim), Japanese Reflections on World War II and the American Occupation (lk 39-60). Amsterdam: Amsterdam University Press
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Cartwright, M. (2017). Shinto. World History Encyclopedia, 3. aprill. Kasutatud 17.04.2023
  7. ↑ 7,0 7,1 Fujitani, T. (1997). National Narratives and Minority Politics: The Japanese American National Museum’s War Stories. Museum Anthropology, 21[1], 99-112
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Denso Visual History Collection. (2003, 18. märts). Minoru “Min” Tsubota Interview Segment 36 [Video]. Internet Archive.
  9. ↑ Cartwright, M. (2019). Emperor of Japan. World History Encyclopedia, 10. juuli. Kasutatud 07.04.2023, https://www.worldhistory.org/Emperor_of_Japan/
  10. ↑ Australian War Memorial. (2023). Senninbari (Thousand Stitch) Belt: Chief Petty Officer Toyoshima Hajime, Imperial Japanese Navy Aircraft Carrier Hiryu. Kasutatud 15.04.2023, https://www.awm.gov.au/collection/C2110196
  11. ↑ 11,0 11,1 Kaito Japan Design. (2022). Colors in Japanese & Chinese Culture, 28. märts. Kasutaud 15.04.2023, https://kaitojapandesign.com/blogs/colors-in-japanese-chinese-culture/colors-in-japanese-chinese-culture
  12. ↑ 12,0 12,1 Lisina, E. (2020). Symbolic Colours in Japan. JapanTravel, 5. jaanuar. Kasutatud 15.04.2023, https://en.japantravel.com/blog/symbolic-colors-in-japan/61005
  13. ↑ Abe, N. (2018). Japanese Conception of Red: Is Red the Color of Love?. ThoughtCo., 09. aprill. Kasutatud 15.04.2023, https://www.thoughtco.com/japanese-conception-of-red-2028026
  14. ↑ Ong, S. (2022). Women Mass Organizations and War in 20th Century Japan - An Overview. Proceeding International Seminar Enrichment of Career by Knowledge of Language and Literature, 10[1], 132-138
  15. ↑ Smookler, Z. (2022). Year of The Tiger. Sake Social, 30. jaanuar. Kasutatud 03.04.2023
  16. ↑ Funk, B. (2016). < Cheery Trees in Japanese Folklore. Brooklyn Botanic Garden, 25. aprill. Kasutatud 20.04.2023
  17. ↑ Hodson, E. (2022). Cherry Blossom Meaning in the Language of Flowers. Petal Republic, 21. juuli. Kasutatud 20.04.2023
  18. ↑ 18,0 18,1 Center for East Asia Studies. (2023). Plum. University of Kansas. Kasutatud 21.04.2023
  19. ↑ Gaumond, A. (2022). Plum Blossom Meaning in the Language of Flowers. Petal Republic, 25. juuli. Kasutatud 21.04.2023
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Senninbari&oldid=6612855"