SdKfz 250

Sd.Kfz. 250-1 (Neu) (3D-iso).jpg

SdKfz 250
Pikkus 4,56 m
Laius 1,94  m
Kõrgus 1,66  m
Kaal 5,8  t
Kiirus maastikul –

maanteel 70 km/h

Käiguvaru maanteel –

maanteel 450 km

Suurtükk
Kuulipildujad 2x 7,92 mm MG 34 või MG 42,

2010 padrunit

Soomus 8–15 mm
Mootor Maybach HL 42
Mootori võimsus 100 hj
Meeskond 2+4 inimest

SdKfz 250 oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal toodetud poolroomikveermikuga grupisuuruse allüksuse soomustransportöör.

SdKfz 250 oli ehitatud kerge suurtükiveduki SdKfz 10 baasil. Neid masinaid kasutati sõdurite transportimiseks. See oli sobiv masin neil maa-aladel, kus teiste, soomuskaitseta masinate kasutamine oli liiga riskantne. Selle mehaaniliste eeliste tõttu oli see ülimalt sobilik masin jalaväelaste transpordiks näiteks Normandia lahingutes.

Modifikatsioonid muuda

  • SdKfz 250/1 – baasmudel, relvastatud kahe kuulipildujaga.
  • SdKfz 250/2 (Leichter Fernsprechpanzerwagen) – kaablipaigaldusmasin. Masin oli mõeldud side loomiseks rindel olevate vägede vahel, selleks oli masina kasti paigaldatud pool telefonikaabliga. Soomuki kaaluks oli 5,44 tonni, meeskonda kuulus 4 meest ning relvastuseks oli üks kuulipilduja MG 34.
  • SdKfz 250/3 (Leichter Funkpanzerwagen) – raadiosidemasin. Sõltuvalt otstarbest (eksisteeris neli erinevat varianti) oli masinale paigaldatud raadiojaam Fug 7, Fug 8 või Fug 12 varras- või raamantenniga.
  • SdKfz 250/4 (Leichter Beobachtungspanzerwagen) – suurtükiväe vaatlus- ja tulejuhtimismasin. Side pidamiseks oli paigaldatud raadiojaam Fug 15 ja Fug 16. Meeskonda kuulus 4–5 meest ning relvastuseks oli üks kuulipilduja MG 34.
  • SdKfz 250/5 (Leichter Beobachtungspanzerwagen) – suurtükiväe vaatlus- ja tulejuhtimismasin. See oli analoog eelmisele mudelile, kuid sellel oli vaid üks raadiojaam – Fug 12. Masina kaaluks oli 5,36 tonni, meeskonda kuulus 4 meest ning relvastuseks üks kuulipilduja MG 34. 1944. aastal muudeti masina nime – Leichter Aufklarungspanzerwagen (kerge soomustatud luuremasin).
  • SdKfz 250/6 (Leichter Munitionspanzerwagen) – suurtükkide laskemoonaveok, mida ehitati mudelitena Ausf. A ja Ausf. B. Soomukil olev kast mahutas 70 mürsku 75 mm suurtükile StuK 37 (Ausf. A) või 60 mürsku 75 mm suurtükile StuK 40 (Ausf. B). Masinate kaal oli vastavalt 5,96 (А) ja 6,1 tonni (В), meeskonnas oli 2 meest, raadiojaam FuG 16 ning relvastuseks üks kuulipilduja MG 34.
  • SdKfz 250/7 (Leichter Schutzenpanzerwagen schwerer Granatwerfer) – liikurmiinipilduja, relvastatud 80 mm miinipildujaga sGrWr, mille lahingukomplekti kuulus 12 lasku. Miinipilduja oli paigaldatud masina tagaosas olevasse kasti. Teiseks relvastuseks oli soomukil üks kuulipilduja MG 34. Masin kaalus 5,61 tonni ning meeskonda kuulus 5 meest. Sama nimetusega toodeti ka masinat, millega veeti lahingumoona 80 mm miinipildujale, selle kast mahutas 66 miini.
  • SdKfz 250/8 (Leichter Schutzenpanzerwagen 7,5 cm) – kerge soomustransportöör, mis oli relvastatud 75 mm lühiraudse suurtükiga KwK 37 või К 51. Lahingukomplekti kuulus 20 mürsku ning masina kaaluks oli 6,3 tonni.
  • SdKfz 250/9 (Leichter Schutzenpanzerwagen 2 cm) – relvastatud 20 mm õhutõrjekahuriga KwK 38. Masina laele oli paigaldatud soomusautolt SdKfz 222 pärit torn 20 mm kahuri ja kuulipildujaga MG 34. Lahingukomplekti kuulus 100 mürsku ja 500 padrunit. Kahuri tõstenurk oli −10° kuni + 85°. Sihikuks oli teleskoopsihik TZF 3a, raadiojaamaks Fug 12, masina kaal oli 6,09 tonni, meeskond kolmeliikmeline ning masina kabariidid olid 4560×1945×2174 mm.
  • SdKfz 250/10 (Leichter Schutzenpanzerwagen) – relvastatud 37 mm suurtükiga Pak 35/36.
  • SdKfz 250/11 (Leichter Schutzenpanzerwagen (schwere Panzerbuchse 41)) – soomustransportöör, relvastatud 20–28 mm tankitõrjekahuriga sPzB 41 ja kuulipildujaga MG 34, lahingukomplekti kuulus 168 mürsku ja 1100 padrunit.
  • SdKfz 250/12 (Leichter Messtruppanzerwagen) – suurtükiväe luuremasin. Masinale oli paigaldatud raadiojaam FuG 8 (hilisematel masinatel FuG 12) ja kuulipilduja MG 34.

Samasse klassi kuulusid ka SdKfz 252 ja SdKfz 253.

Välislingid muuda