Santali keel
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Santali keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel.
| santali keel (ᱥᱟᱱᱛᱟᱲᱤ) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Nepalis, Bangladeshis, Indias |
| Kokku kõnelejaid | 7,6 miljonit[1] |
| Keelesugulus |
austroaasia keeled munda keeled põhjamunda keeled santali keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | – |
| ISO 639-3 | sat |
Santali keelt kõneldakse Nepalis, Bhutanis, Bangladeshis ja Indias. Enamik kõnelejaid elab Indias Jharkhandi, Assami, Bihari, Odisha ja Tripura osariigis. Indias kõneleb santali keelt 5 940 000 inimest (loendatud 2001 a.). Kõigis riikides kokku hinnati santali keele kõnelejate arvuks aga 6 218 900.
Santali keel on aglutinatiivne keel.
Santali keele põhisõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb.
Arvsõnad santali keeles muuda
1 – mit, midok
2 – bar, barea
3 – pe (pɛ), pea
4 – po, ponea
5 – more (mɔ̃ɽɛ̃)
6 – turui
7 – eae
8 – irol (irəl)
9 – are (arɛ), lo
10 – gel (gɛl)
Keele ehitus muuda
Ol Chiki tähestik muuda
_2014-05-06_02-05.jpg)
Santali keelel on oma tähestik – Ol Chiki. Kasutatakse ka ladina alfabeeti. Ol Chiki tähestiku lõi Pandit Raghunath Murmu (tuntud ka kui Guru Gomke) 1925. aastal.
Ol Chiki koosneb 30 tähest. Tabelisse on tähed paigutatud kujul: 6 x 5, kus 6 tähte esimeses tulbas on täishäälikud ja ülejäänud 24 tähte kaashäälikud. 5 tähte kolmandas tulbas esindavad aga kahekordseid kaashäälikuid ja seetõttu tuleb tegelikult kokku 29 kaashäälikut.
Diakriitikuid kasutatakse Ol Chikis täishäälikute nasaalsuse märkimiseks.
Vokaalid muuda
Santali keeles on 9 vokaali.[viide?] Esimesed 6 on näidatud esimeses tulbas Ol Chiki tähestiku tabelis. Ülejäänud 3 vokaali tekivad kui kõrvutada diakriitiline märk Gahla Tudag ( " . " ), sest see aitabki luua lisavokaale.
Käänded muuda
| Kääne | Tunnus | Funktsioon |
|---|---|---|
| Nominatiiv | -Ø | Subjekt ja objekt |
| Genitiiv | -rɛn-ak', -rɛak' | Omaja |
| Komitatiiv | -ʈhɛn/-ʈhɛc' | Eesmärk, koht |
| Instrumentaal–lokatiiv | -tɛ | Instrument, põhjus, liikumine |
| Sotsiatiiv | -são | Assotsiatsioon |
| Allatiiv | -sɛn/-sɛc | Suund |
| Ablatiiv | -khɔn/-khɔc' | Allikas, päritolu |
| Lokatiiv | -rɛ | Tähistab nii kohta kui ka aega |
Arvukategoorias eristatakse kolme liiget: ainsus, duaal ja mitmus:
| Ainsus | Duaal | Mitmus |
|---|---|---|
| seta | seta-kin | seta-ko |
| ’koer’ | ’kaks koera’ | ’koerad’ |
Keelenäited muuda
Orak' ko tek' yar kana. – Nad ehitavad maju.
Noa gaDa re tayanko menak' koa. – Selles jões on krokodillid.