San José (galeoon)
San José oli 64 suurtükiga Hispaania kolmemastiline galeoon.
 Plahvatav San José (õlimaal) | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
| Nimi | San José |
| Kiil pandud | 1697 |
| Vette lastud | 1698 |
| Laeva üldandmed | |
| Veeväljasurve | 1051 t |
| Pikkus | 38,9 m |
| Laius | 11,61 m |
| Süvis | 5,5 m |
| Meeskond | 550 |
| Relvastus | 64 suurtükki |
San José kuulus Hispaania pärilussõja ajal kindral José Fernández de Santilláni juhitud Hispaania aaretelaevastiku koosseisu.
San José uppus 1708. aastal Cartagenast lõuna pool asuva Barú saare lähedal merelahingus. Laeva laadungi hulgas oli kulda, hõbedat ja smaragde, mis on tänapäeval (2023) hinnatud väärtusega umbes 17 miljardit USA dollarit.[1] Uppunud laev asub 600 m sügavusel[2].
Ehitamine ja teenistuskäik muuda
San José ehitati Mapili laevatehases Usurbilis Põhja-Hispaanias. Ehitus algas 1697. aastal ja lõppes 1698. aastal. Nad ehitasid samaaegselt kaks sõsarlaeva ja panid neile nimeks San José ja San Joaquín.[3]
San José kuulus Hispaania pärilussõja ajal kindral José Fernández de Santilláni juhitud Hispaania aaretelaevastiku koosseisu. Oma viimasel reisil sõitis San José aaretelaevastiku lipulaevana, mis koosnes kolmest Hispaania sõjalaevast ja 14 kaubalaevast. Laevastik seilas Portobelost (tänapäeval Panama) Cartagenasse (Colombia). 8. juunil 1708 kohtus laevastik Barú saare lähedal Briti eskadrilliga. Järgnenud lahingu käigus plahvatas San Josél ladustatud püssirohi, mis hävitas ja uputas laeva koos suurema osa meeskonnaga ning Hispaania Lõuna-Ameerika kolooniatest kogutud kulla, hõbeda, smaragdide ja ehetega. Pardal olnud 600 inimesest jäi ellu vaid üksteist.[3]
Laevavraki leidmine muuda
USA investorite rühm nimega Glocca Mora Co., mis tegutseb nime all "Sea Search Armada" (SSA), väitis 1981. aastal, et leidis laevavraki Colombia ranniku lähedalt. Colombia keeldus SSA pakkumisest ja ei andnud luba vrakikohas aarete väljatoomiseks. Seejärel võttis Colombia parlament vastu seaduse, mis annab riigile omandiõiguse kogu aardele, jättes SSA-le 5% leidjatasu, mida maksustataks 45% ulatuses. SSA kaebas riigi Colombia kohtutesse 1989. aastal. 2007. aasta juulis jõudis Colombia ülemkohus otsusele, et kõik väljatoodavad aarded jagatakse võrdselt Colombia valitsuse ja avastajate vahel. Sea Search Armada kaebas seejärel Ameerika Ühendriikide kohtusse, kuid juhtum jäeti kahel korral – 2011. ja 2015. aastal – tehnilistel põhjustel rahuldamata ning galeoon kuulutati Colombia riigi omandiks. Colombia valitsus keeldus kontrollimast, kas galeoon asus juhtumis märgitud koordinaatidel.[4]
27. novembril 2015 leidis Colombia merevägi galeooni San José, kuigi Colombia toonane president Juan Manuel Santos teatas leiust alles 5. detsembril.[5] Avastus tehti autonoomse allveesõiduki REMUS 6000 abil.[6] Sukeldumisfotode põhjal on Colombia merearheoloogid tuvastanud San José delfiinidega graveeritud pronksrelvade järgi. Colombia on kuulutanud galeoni oma vetesse sattunud pärandi hulka, seega on ta põhiseaduslikult kohustatud kaitsma ja säilitama laeva ja kogu selle uppunud sisu. Colombia valitsus on klassifitseerinud galeooni asukoha riigisaladuseks.[7]
Viited muuda
- ↑ "The battle for Colombia's sunken treasure". The Economist. ISSN 0013-0613. Vaadatud 22. novembril 2022.
- ↑ "A shipwreck worth billions off the coast of Cartagena".
- ↑ 3,0 3,1 Gómez, Santiago (14. märts 2006). "El Galeón San José y la batalla de Barú". Todo A Babor. Vaadatud 8. detsembril 2015.
- ↑ Spilman, Rick (29. veebruar 2012). "Galleon San Jose, the 'Holy Grail of Ship Wrecks'". The Old Salt Blog. Vaadatud 8. detsembril 2015.
- ↑ "Spanish galleon with rumoured £1bn treasure hoard found, says Colombia's president". The Guardian. Reuters. 5. detsember 2015. Vaadatud 5. detsembril 2015.
- ↑ "Hallazgo del Galeón San José - 5 de diciembre de 2015". Presidency of Colombia. Vaadatud 6. detsembril 2015.
- ↑ ""Holy grail" of shipwrecks found off Colombia". CBS News. The Associated Press. 6. detsember 2015. Vaadatud 9. detsembril 2015.