Salitsiin
Salitsiin on fenoolglükosiidide hulka kuuluv orgaaniline ühend, milles glükoos ja salitsüülalkohol ehk saligeniin on ühendatud O-glükosiidsidemega.
Omadused muuda
Molaarmass on 286,28 g/mol. Keemistemperatuur on 199–201 °C.
Leidumine looduses muuda
Salitsiini ja muid salitsüülhappe derivaate esineb looduses pajudes (näiteks hõberemmelgas), aaskannikeses, harilikus angervaksas, lamavas taliharjas ja paplites (hõbehaab, Populus candicans, must pappel, harilik haab).
Farmakoloogiline toime muuda
Salitsiinil on põletikuvastane ja palavikuvastane toime.
Salitsiin ja muud salitsüülalkoholi glükosiidid (salireposiid, salikortiin, fragiliin, pitseiin jt) lõhustatakse sooles salitsüülalkoholiks ja glükoosiks. Salitsüülalkohol muundatakse maksas salitsüülhappeks. Salitsüülhape pärsib prostaglandiinide sünteesi, blokeerides tsüklooksügenaasi (COX) ensüümi.
Ajalugu muuda
Salitsiini eraldas esimesena pajukoorest 1828 Müncheni ülikooli farmaatsiaprofessor Johann Andreas Buchner. Tal õnnestus saada väike kogus kollast ainet.