Salduse kihistu
Salduse kihistu (inglise Saldus Formation) on ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe kihistu.[1] Seda hakkasid esimesena eristama Rita Ulste ja Lilita-Ilga Gailīte aastal 1970. Kihistu on nime saanud Salduse linna järgi.
Kihistu stratotüüp on nüüdseks hävinud südamikuga Ciecere-10 puurauk. Aastast 1989 on Saldus 5PM puurauk Salduse kihistu neostratotüüp.[2] Kihistu sisaldab järgmisi kihistikke:
Eestis eristatakse selle kihistu kivimeid Kesk- ja Lõuna-Eesti aladel. Enamasti lasub see Kuldiga kihistul.[3] Viljandist loodes ja Saaremaa lõunaosas esineb üksnes Salduse kihistu.[4] Leedus eristatakse kihistut kogu riigis Riigi loodeosas ja Nemunase madalikul on selle suurim paksus 7,5 meetrit, maa kesk- ja idaosas 2,6 meetrit. Rootsis eristatakse kihistu kivimeid Östergötlandis.[5]
Kihistu moodustavad aleuriitsed ja liivakad hallid lubjakivid.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Salduse kihistu Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Kaljo, D., Hints, L., Hints, O., Martma, T. and Nõlvak, J., 1999. Carbon isotope excursions and coeval environmental and biotic changes in the late Caradoc and Ashgill of Estonia. Acta Universitatis Carolinae, Geologica 43: 507–510.
- ↑ Kaljo, D., Hints, L., Männik, P., Nõlvak, J., 2008. The succession of Hirnantian events based on data from Baltica: brachiopods, chitinozoans, conodonts, and carbon isotopes. Estonian Journal of Earth Sciences 57: 197–218.
- ↑ Geophysical well log-motifs, lithology, stratigraphical aspects and correlation of the Ordovician succession in the Swedish part of the Baltic Basin. Mikael Erlström, Daniel Sopher, 2019
- ↑ Modelling Seawater Chemistry of the East Baltic Basinin the Late Ordovocian – Early Silurian, Enli Kiipli, Tallinn, 2005