Saksamaa meedia

Saksa meediasüsteem on Euroopa suurim ja üks vanemaid. Meediaturu eripärad on keskvalitsuse väike roll riigi meedias – iga liidumaa vastutab selle eest ise – ning ka asjaolu, et Saksamaa koosneb kahest kultuuriruumist, Ida-Saksamaast ja Lääne-Saksamaast, mille meediaharjumused mõnevõrra erinevad.

Trükiajakirjandus

Ajalehed

Saksamaal on 2008. aasta seisuga 358 ajalehte (sh tasuta päevalehed). Kümme nendest on üleriigilised. Võrreldes 2004. aastaga on päevalehtede arv vähenenud 3,5%. Samuti on Saksamaal 1393 tasuta nädalalehte. Trükiarv riigis on veidi üle 20 miljoni ja tendents on vähenemise suunas: trükiarv on 9% võrra väiksem kui 2004. aastal.

Ajalehtede lugemiseks kuluv keskmine aeg elaniku kohta on püsinud aastatel 2005–2008 sama: umbes 28 minutit päevas. 65% väljaannetest saavad lugejad tellitult, kolmandik väljaannetest ostetakse. Saksamaal jõuavad päevalehed 72,4% elanikkonnani (74,4% meestest ja 70,5% naistest loeb päevalehti). Kõige odavam üksiknumbri hind on 1,05 eurot. Üksiknumbrite müük moodustab ajalehtede kogumüügist 34,5%. Käibemaks üksiknumbritele on 19%.

Ajalehtede loetavus veebis on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, olles 2004. aasta tasemelt, 36 miljonilt lugejalt tõusnud 43 miljonile 2008. aastal. Samal ajal on päevalehtede veebiversioonide arv langenud ühe aastaga (2007/2008) peaaegu 31%.

Sakslased on suured meediatarbijad, eriti vanem generatsioon. Kõige suurem osakaal kõigist lugejatest on küll 40–49-aastastel (peaaegu 20%), kuid ajalehti loevad kõige rohkem hoopis 60–69-aastased (kuni 84% neist). Samas moodustab 45–65-aastaste vanuserühm kogu rahvastikust vaid veerandi (26,8%).

Saksamaa suurim meediaimpeerium ja ühtlasi üks Euroopas juhtivaid meediakontserne on Axel Springer Grupp peakontoriga Hamburgis. See hõlmab üle 170 ajalehe ja ajakirja ning üle 80 veebiväljaande ning tegutseb rohkem kui 36 riigis. Axel Springer annab välja ajalehti Bild ja Die Welt, kahte suurimat pühapäevalehte Bild am Sonntag ja Welt am Sonntag, kahte Berliini päevalehte ja palju populaarseid ajakirju. Üldiselt peetakse Axel Springeri väljaandeid konservatiivse kallakuga ajakirjanduseks. Kontserni väljaannete kogutiraaž 4 250 000.

Suurimad ajalehed (2008)

Väljaande nimi	Tiraaž	Asutatud	Suunitlus	Veebisait
Bild	3 142 000	1952	populistlik päevaleht	http://www.bild.de
Zeit	653 533	1946	vasaktsentristlik nädalaleht	http://www.zeit.de
Süddeutsche Zeitung	445 000	1945	vasakpoolne päevaleht	http://www.sueddeutsche.de
Frankfurter Allgemeine Zeitung	373 000	1949	konservatiivne päevaleht	http://www.faz.net
Die Welt	350 240	1949	konservatiivne päevaleht	http://www.welt.de
Frankfurter Rundschau	203 917	1945	liberaalne päevaleht	http://www.fr-online.de
Die Tagesspiegel	184 830	1945	liberaalne päevaleht	http://www.tagesspiegel.de
Handelsblatt (ärileht)	145 437	1946	sotsiaalliberaalne päevaleht	http://www.handelsblatt.com

Ajakirjad

Saksamaa ajakirjaturg on mitmekesine ja rikas, peaaegu igal huvirühmal on oma ajakiri. Paljusid ajakirju koondavad suured, kord nädalas ilmuvad ajakirjad Der Spiegel või Stern, mille tiraažid ulatuvad miljonitesse. Ajakirjad jõuavad umbes 93,5%-ni rahvastikust.

Suurimad konkureerivad kirjastused on Hamburgis töötav Bertelsmann Grupi alla kuuluv Gruner+Jahr, Burda Verlag ja Axel Springer Grupp.

Kui ajalehtede keskmise lugemise aeg elaniku kohta päevas on 28 minutit, siis ajakirjade puhul on see arv vaid 12.

Suurimad ajakirjad

Väljaande nimi	Tiraaž	Asutatud	Tüüp	Veebisait
Der Spiegel	1 050 000	1947	kord nädalas ilmuv uudisteajakiri	http://www.spiegel.de
Stern	1 020 000	1948	kord nädalas ilmuv uudisteajakiri	http://www.stern.de
Focus	730 436	1993	kord nädalas ilmuv uudisteajakiri	http://www.focus.de

Televisioon

2003. aasta lõpuks oli Saksamaal 36,2 miljonit teleriga leibkonda. 1,6 miljonis leibkonnas töötas teler antenniga, 14,5 miljonit kasutas satelliidiühendust ja umbes 20 miljonit töötas kaabliga. 2006. aasta andmetel on 22,1 protsendil leibkondadest kodus digi-TV ja 2010. aastal toimus üldine üleminek digi-TV-le. Kaabeltelevisiooni omanikud saavad tavaliselt valida 30–40 kanali vahel. Saksa televisiooni eripäraks loetakse suurt kohalike ja odavate kanalite arvu, mis tõrjuvad uued sisenejad turult välja ja annavad vaatajatele eriti laia valiku.

Kogu Saksamaal pühendavad täiskasvanud (14+) telerile päevas 224 minutit, lapsed (3–13) 92 minutit. Vaadates aga erinevusi Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, näeme, et läänes on mõlemad arvud väiksemad (vastavalt 217 ja 89) ning idas suuremad (vastavalt 249 ja 107).

Põhilised avalik-õiguslikud telekanalid

Telekanal	Iseloomustus	Veebisait
ARD/Das Erste	ARD võrgustiku esimene (avalik-õiguslik) kanal, levib üleriigiliselt.	http://www.daserste.de
ARD Dritte	Regionaalselt loodud ARD lisakanal, mis alustas kultuuri- ja hariduseteemadega, kuid muutus peagi üldhuvi taotlevaks.
ZDF	Teine üleriigiline kanal, mis sai alguse 1961. aastal ARD konkurendina.	http://www.zdf.de
Phoenix	Uudised ja dokumentaalid; sündmuste kajastamine.	http://www.phoenix.de
Kinderkanal	Lastesaated.	http://www.kika.de
ARTE	Prantsuse- ja saksakeelne kultuurikanal, ARD, ZDF-i ja prantsuse kanali ARTE France koostöö tulemus.	http://www.arte.tv/de/70.html
3sat	Kultuurikanal; saksa ARD-i, ZDF-i, Austria ORF-i ja Šveitsi SRG koostööprojekt.	http://www.3sat.de

Põhilised erakanalid

Telekanal	Iseloomustus	Veebisait
RTL	Kommertskanal, mis näitab kuulsaid meelelahutussaateid ja ka uudiseid, ameerika seebioopereid ja maailmakuulsaid telesarju.	http://www.rtl.de
RTL2	"Prügi" TV-na alustanud kanal, kus nüüd on pornole ja alastusele mängivate programmide osakaalu vähendatud ning põhiosa mängivad tõsielusarja "Big Brother" osad, filmid ja mõni tuntud telesari. Dokumentaalidega püüdleb kanal kõrgema kvaliteedi poole.	http://www.rtl2.de
SAT.1	Meelelahutus- ja reklaamikanal; informatsioon moodustab koguajast vaid 17%.	http://www.sat1.de
ProSieben	Telesarjadele ja filmidele keskenduv (kolmandik eetriajast) kanal, rõhk on ka meelelahutussaadetel ja tõsielusarjadel.	http://www.prosieben.de
Vox	RTL Grupi alla kuuluv kanal, mis näitab peamiselt dokumentaale ning Ameerika sarju ja filme.	http://www.vox.de
Kabel 1	ProsiebenSat.1 alla kuuluv kanal, mida loetakse Prosiebeni nooremaks vennaks. Kanal näitab peamiselt klassikalisi USA filme ja telesarju, dokumentaale, kuid hiljuti on hakanud Prosiebenilt ja isegi RTL II-lt üle võtma sarju ja saateid, mis olid seal kas liiga tihti näidatud või lihtsalt ebapopulaarsed.	http://www.kabeleins.de

Raadio

2003. aastal oli Saksamaal hinnanguliselt 63 avalik-õiguslikku raadiojaama, 199 erakanalit ja 61 muud raadiojaama. On tavaline, et igas liidumaas on oma 5–6 kanalit, mis on jaotatud kategooriatesse – uudised, kultuur, noored jne. "Muud" raadiojaamad on kõik, mis pole riigi- või eraraadiojaamad: ülikooliraadiod, avatud tele- ja raadiokanalid, mittekommertslikud kohalikud raadiod jne.

Kõigist avalik-õiguslikest raadiojaamadest levivad üleriigiliselt vaid neli: Deutschlandfunk, Deutschlandradio, Deutsche Kultur ja Deutschlandradio Wissen.

Suurim raadiokontsern on Deutsche Welle, millele kuulub koos televisiooni ja 30 keeles väljaantava veebilehega ka 29 keeles töötavaid lühilaine-, satelliit-, kaabel- ja digitaalset raadiojaama.

Deutschlandfunk on Saksamaa suurim avalik-õiguslik uudistekanal, mis koos Deutschland Kultur ja Deutschlandradio Wisseniga kuuluvad Deutscheradio alla. Deutschland Kultur on idas ja läänes enne ühendamist töötanud kultuuriraadiote ühend, pakkudes peamiselt kultuuriuudiseid. Deutschlandradio Wissen on satelliit-raadio abil leviv teadus- ja haridusteemaline kanal, sihtrühmaks on kõrgharidusest huvitatud inimesed.

Kohalikud avalik-õiguslikud jaamad jagunevad asukoha järgi korporatsioonidele, mille nimeks on samuti Rundfunk (Bayerischer Rundfunk, Hessischer Rundfunk, jt). Eraomandis raadiojaamade hulgaga võrreldes on avalik-õiguslike kanalite hulk kahe kolmandiku võrra väiksem.

Suuremat osa Saksa raadiojaamadest on võimalik kuulata internetis.

Internet

Saksamaal oli 2009. aasta seisuga peaaegu 62 miljonit internetikasutajat (u 75% rahvastikust), mis tähendas maailmas kuuendat kohta. Samas oli Saksamaal 2009. aasta seisuga umbes 24 miljonil leibkonnal internet, mis on maailmas kolmas tulemus.

Saksamaa statistikaameti andmetel suureneb interneti- ja arvutikasutusega leibkondade arv jätkuvalt. Kolm neljandikku kõikidest Saksamaal asuvatest leibkondadest omas 2008. aasta esimeses kvartalis arvutit. 2002. aastal omas arvutit 57% leibkondadest, mis 2008. aastaks oli tõusnud 76%-ni. 2002. aastal oli 43 protsendil Saksamaa leibkondadest internetiühendus. 2008. aastaks oli see 69%. Interneti ja arvutite leviku määrab leibkondade sissetulek. Leibkondadest netosissetulekuga üle 2600 euro on arvuti 96%-l ja internet 92%-l. Samas leibkondades, mille netosissetulek jääb alla 1100 euro, on arvuti 57%-l ja internet 46%-l. Lairiba internetiühendus on 55%-l Saksamaa kõikidest leibkondadest. Euroopa Liidu keskmine vastav näitaja on 49%.

2008. aastal oli 79%-l Saksamaa ettevõtetest internetiühendus. 2002. aastal oli vastav näitaja 62%, 2003. aastal 74% ja 2005. aastal 78%. Lairibaühendus oli 2004. aastal ainult 43%-l ettevõtetest, millel internetiühendus oli. 2008. aastal oli vastav näitaja aga juba 86%. Lisaks püsiühendusega internetile on hakanud levima ka mobiilne internet. 2008. aastal oli umbes 14%-l ettevõtetest mobiilse andmeside võimekus.

Saksamaal kasutas 2008. aasta seisuga 51% internetiühendusega ettevõtetest e-riigi teenuseid. 2004. aastal oli vastav näitaja 34%. Kodus kasutas avalikke teenuseid internetis 2008. aastal 53% leibkondadest. Samas kasutatakse seda eelkõige info otsimiseks: täidetud formulare saatis interneti kaudu ametivõimudele 2008. aastal vaid 23% leibkondadest. Kokkuvõttes kasutab 55% internetikasutajatest ka avalike võimude pakutavaid veebilehti ja teenuseid internetis.

Saksamaa külastatuim veebileht on www.google.de, mis tõmbab ligi peaaegu 22 miljonit külastajat päevas. Järgnevad google.com, facebook.com ja youtube.com.