Sümmeetria (bioloogia)

Sümmeetria all mõistetakse bioloogias tavaliselt kehaosade või elundite korrapärast asetust kujuteldavate (sümmeetria)tasandite või (sümmeetria)telgede suhtes. Enamik hulkrakseid organisme on vähemal või rohkemal määral sümmeetrilised.

Need meriroosilised on radiaalsümmeetrilised. Tahvel Ernst Haeckeli teosest "Kunstformen der Natur"

Sümmeetria bioloogias on üks paljudest sümmeetriailmingutest. Looduses ja bioloogias on sümmeetria ligikaudne, sest näiteks taimede lehed, mis on näiliselt sümmeetrilised, on harva keskelt kokkupanduna täpselt ühesugused.

Sümmeetria elemendid

Eristatakse kolme sümmeetria elementi: tasand (ehk tasapind), telg (ehk joon) ja kese (ehk tsenter või punkt). Sümmeetriatasand jagab organismi kaheks nõnda, et need on teineteise peegelpildid. Sümmeetriatelg on mõtteline joon, mis tekib kui selle ümber organismi 180° pöörates jääb loomakuju samasuguseks kui algasendis, 360° nurga all on kuju samasugune aga juba teist korda. Sümmeetriakese on telgede lõikepunkt (kuna neid on vähemalt 2).

Loomade ehituses eristatakse bilateraalset ehk kahekülgset, kiirelist ehk radiaalset ja radiaalkiirelist ehk homaksoonset ehk sfäärilist sümmeetriat.

Radiaalne sümmeetria

Radiaalne ehk kiireline sümmeetria esineb nii loomadel kui taimedel. See on tekkinud kinnitunud ehk sessiilsetel loomadel, kel on välja kujunenud vaid ülemine ja alumine osa.

Sümmeetriatasandite alusel võivad organismid olla näiteks 6-, 5- ja 2-kiirelised.

Radiaalse sümmeetria erijuhte

Loomi, kellel on lõpmatult sümmeetriatelgi ja -jooni, nimetatakse sfäärilisteks ehk homaksoonseteks. Tavaliselt kuuluvad need organismid planktonisse ehk on hõljuvad. Kehakujult on nad enamasti kerakujulised, kuna ümbritsev keskkond mõjub neile igast küljest samamoodi. Homaksoonsed on näiteks radiolaarid (Radiolaria).

Bilateraalne sümmeetria

 Pikemalt artiklis Bilateraalne sümmeetria

Bilateraalne ehk kahekülgne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel.

Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Sümmeetriaelementidest on neil esindatud vaid tasand.

Bilateraalsed on näiteks rõngussid, keelikloomad, kaasa arvatud inimene.

Organisme, kel puudub igasugune sümmeetria, nimetatakse asümmeetrilisteks (näiteks amööbid, mõned käsnad)