Südamevatsake
|
See artikkel räägib südame osast; aju osa kohta vaata artiklit Ajuvatsake |
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.[1]
Südamevatsakese areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel muuda
Enamikul tänapäevastel roomajatel (v.a krokodillilised) on üksainus südamevatsake.[2]
Maolistel muuda
Madude südamevatsakeste arvus pole lõplikult selgusele jõutud. Osade uurijate arvates on madudel nii parem kui ka vasak südamevatsake. Paljude uurijate arvates ei ole selle õõnte vahel olevad seinad täielikult sulgunud ja seetõttu nimetatakse seda üheks südamevatsakeseks.
Südamevatsake koosneb kolmest omavahel ühenduses olevast osast[3] (vasakult paremale) : arterioosõõs, venoosõõs ja kopsuõõs.
Atrioventrikulaarklapid suunavad verevoolu, sulgedes vatsakesesisese kanali (ingl interventricular canal), südamelõtve ajal erinevatesse alamkambritesse.
Vatsakese kopsuõõnest väljub paaritu kopsutüvi (truncus pulmonalis) ja annab südame juures vasaku ja parema haru.
Südamevatsakese omapärasele ehitusele vaatamata ringleb madudel veri nii suures kui väikeses vereringes.
Imetajatel muuda
Koduloomadel loetakse südame tipp vasaku vatsakese juurde kuuluvaks.
Inimestel muuda
Inimestel on südamevatsakesi, millel esineb struktuurseid erinevusi, kaks:
- parem vatsake – koordineerib vere tsirkulatsiooni kopsuvereringes;
- vasak vatsake – koordineerib vere tsirkulatsioonisuures vereringes;
Nendesse õõntesse siseneb südame kodadest veri, mis liigub suurtesse arteritesse.
Parem vatsake muuda
Pikemalt artiklis Parem vatsake
Südame parema koja ja parema vatsakese vaheline suue on suletud parema atrioventrikulaarklapiga (valva atrioventricularis dextra) ehk koja-vatsakeseklapiga.[4]
Vasak vatsake muuda
- Pikemalt artiklis Vasak vatsake
Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vaheline koja-vatsakesesuue on varustatud vasaku koja-vatsakeseklapiga (valva atrioventricularis sinistra).[5]
Südame vasaku vatsakese aordisuistikust lähtub üksainus aort. Aordi alguses paikneva aordiklapi (valva aortae) ja edasi üleneva aordi kaudu väljub veri südame vasakust vatsakesest.[6]
Südame vasaku ja parema vatsakese vahelist, peamiselt südamelihaskoest seina nimetatakse vatsakestevaheseinaks.[7]
Südame tipp kuulub vasaku vatsakese juurde.
Patoanatoomia muuda
Kaasasündinud südamerikke vatsakestevaheseina defekti (VSD) korral on südame vasaku ja parema vatsakese vahelises vaheseinas erineva suurusega kas üks või mitu auku või puudub sein täielikult.[8]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 747:2004.
- ↑ Elliott Jacobson, Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text, lk 18, 2007, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2.trükk, lk 122, 2010, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 151, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 152, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ The Cardiovascular System The heart, Chapter 21, lk 556, veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 825:2004.
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 825:2004.
Välislingid muuda
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A12.1.00.012: Ventriculus cordis. Südamevatsake
- Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Ventriculus cordis. Südamevatsake, lk 73, 5. väljaanne, 2012
- H.V.Kashyap,The reptilian Heart, 2. oktoober 1959, veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
- Solomon Victor, Vijaya M. Nayak, Raveen Rajasingh,Evolution of the Ventricles, Volume 26, Number 3, 1999, veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
- Siew Yen Ho, Anatomy and myoarchitecture of the left ventricular wall in normal and in disease, Eur J Echocardiogr (2009) 10 (8): iii3-iii7, doi: 10.1093/ejechocard/jep159, veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)