Rudyard Kipling

Joseph Rudyard Kipling (30. detsember 1865 Bombay (tänapäeval Mumbai), India – 18. jaanuar 1936 London) oli briti luuletaja, proosa- ja ajakirjanik. Ta ammutas oma loomingus tihti ainet oma sünnimaa Briti India värvikast olustikust (näiteks romaan "Kim").

Rudyard Kipling
Rudyard Kipling (1895)
Sünninimi	Joseph Rudyard Kipling
Sündinud	30. detsember 1865 Malabar Hill, Bombay provints, Briti Raj
Surnud	18. jaanuar 1936 (70-aastaselt) Fitzrovia, London, Inglismaa
Puhkepaik	Poets' Corner, Westminster Abbey
Žanr	luule, lühijutud, lastejutud, reisijutud, proosa
Tuntud teoseid	"Mowgli" "Jutte väikestele lastele" "Gunga Din" "Valge mehe koorem" "Mandalay"
Tunnustus	Nobeli kirjandusauhind (1907)
Abikaasa	Caroline Starr Balestier (a. 1892)
Lapsed	Josephine, Elsie, John
Autogramm

Kuulsad on tema loomajutud ("Džungliraamat" I-II, 1894-95; eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Mowgli"), muinasjutud ("Jutte väikestele lastele" 1902) ja ka mitmed lühijutud, näiteks "The Man Who Would Be King" (1888). Kiplingu kuulsamateks luuletusteks peetakse näiteks "Mandalay" (1890), "Gunga Din" (1890), "Valge mehe koorem" (1899), "If—" (1910) ja "The Gods of the Copybook Headings" (1919). Nii proosas kui ka luules ülistas ta mehisust, tugevaid isiksusi ja Briti võimu.

Ta oli üks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse populaarsemaid Suurbritannia kirjanikke. 1907. aastal sai ta 41-aastaselt Nobeli kirjandusauhinna, olles esimene ingliskeelne ning sinnani noorim auhinna laureaat. Kiplingule taheti anda ka Briti poeet-laureaadi tiitlit ning mitmel korral anda talle rüütliseisus, kuid ta keeldus mõlemast.

Väljend prostitutsioonist kui maailma vanimast ametist sai alguse Kiplingu novellist "On the City Wall" (1889), mis räägib India prostituudist Lalunist.

6. mail 1935 pidas Kipling Püha Jüri kuninglikus ühingus kõne "Kaitsmata saar", milles hoiatas Suurbritanniat ohu eest, mida Saksamaa endast kujutab.

Kiplingu põrmu hoitakse Westminster Abbey Poets' Corneris (luuletajate nurgas).

Haakrist raamatute kaanel

Rudyard Kiplingi haakrist ja autogramm

Kiplingi paljude raamatute kaanel on haakrist koos elevandiga, kes kannab lootoseõit. Alates 1930. aastatest on tekitanud see küsimuse, kas Kipling polnud natsiideoloogia pooldaja.

Kipling kasutas haakristi kui india iidset õnne ja heaolu sümbolit. Seevastu natsid ei võtnud haakristi oma sümbolina kasutusele enne 1920. aastat. Kipling kasutas nii päri- kui vastupäeva suunatud haakristi. Juba enne natside võimuletulekut Saksamaal teatas Kipling oma kirjastajale, et haakristid tema teoste kaantelt tuleb kõrvaldada, et mitte näidata teda natside pooldajana.

Kirjandus

• Ants Oras, "Rudyard Kipling 70-a." – Kunst ja Kirjandus 5. jaanuar 1936, nr. 1, lk. 4; uustrükk: Ants Oras, "Ilus haljas" (Luulekool III), 2007, lk. 251–252
• Johannes Silvet, "Rudyard Kipling" – Looming 1936, nr. 1, lk. 58–62
• "XIX–XX sajandi väliskirjanikke" VII (Inglise kirjandus 1871–1917). TRÜ rotaprintväljaanne, 1969, lk. 84–101 (ülevaate autor Arthur Robert Hone)
• "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel". Valgus, Tallinn 1974, lk. 262–274

Välislingid

 Rudyard Kipling – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Rudyard Kiplingi tekste Wikisource'is
• Rudyard Kipling Ulmekirjanduse BAASis
• Kaunemaid lugusid taeva all, 1938 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv