Rubén Gallego

See artikkel räägib venekeelsest kirjanikust; Arizona poliitiku kohta vaata artiklit Ruben Marinelarena Gallego.

---

Rubén David González Gallego (vene keeles Рубен Давид Гонсалес Гальего; sündinud 20. septembril 1968 Moskvas, Nõukogude Liidus) on Hispaania ja Venezuela päritolu venekeelne kirjanik.

Rubén Gallego ema oli varem Nõukogude Liidus pagenduses viibinud Hispaania kommunisti Ignacio Gallego tütar Aurora (Esperanza) Gallego Rodríguez, ta isa pärines Venezuelast. Rubén Gallego sündis tserebraalparalüüsiga, mistõttu vanaisa tundis tema pärast häbi ning lasi lapse viia invaliidide lastekodusse ja öelda emale, et laps suri.

Ehkki Gallego käed ja jalad olid halvatud, pidas ta Nõukogude laste- ja vanadekodudes vastu täiskasvanueani, lõpetades Novotšerkasski kaubandustehnikumi õigusteaduse alal. 1980. aastatel, kui lastekodudesse jõudsid vabatahtlikud, aitas üks neist tal lastekodust välja saada ning sai tema esimeseks naiseks. Hiljem õppis Rubén Gallego ka inglise filoloogiat. Tema kahest esimesest abielust Nõukogude Liidus sündis kaks tütart, Nadežda ja Maija, kes mõlemad elavad Venemaal ja tegelevad balletiga. Gallego ise töötas arvutispetsialistina 2001. aastani, mil ta otsis uuesti kontakti oma perekonnaga, kohtus Prahas emaga, kes tollal töötas seal raadiojaamas Vaba Euroopa ajakirjanikuna, ning hakkas elama koos ema ja õega. Lastekodudes veedetud lapsepõlvest kirjutas Rubén Gallego oma esimese raamatu "Valge mustal" ("Белое на чёрном"), mis ilmus 2003. aastal ja sai Venemaa Bookeri auhinna. Gallego elas seejärel Saksamaal Freiburgis, 2007. aastast Ameerika Ühendriikides Washingtonis ning 2014. aastast koos oma kolmanda naise Rina González Gallegoga Iisraelis Ashkelonis, kus nende autistist tütar saab käia autistidele mõeldud erikoolis.

"Valge mustal" on avaldatud enam kui 20 keeles, sealjuures prantsuse keeles 2002., inglise keeles 2003., soome keeles 2006. ning eesti keeles 2020. aastal Valdek Kiiveri tõlkes.

2005. aastal ilmus Rubén Gallego teine raamat "Istun jõekaldal" ("Я сижу на берегу", pälvis Monacos auhinna Kuldne Ettur parima maleraamatu eest), 2017. aastal koos abikaasaga kirjutatud "Laupäevaküünal Iraagis ehk Operatsioon Miki-Hiir" ("Субботняя свеча в Ираке, или Операция «Микки-Маус»") ning 2018. aastal "Igavene külaline" ("Вечный гость").

Rubén Gallego emaotsinguist räägib Algis Arlauskase dokumentaalfilm "Kiri emale" ("Carta A Mi Madre", 2002, Hispaania).

Kirjutisi veebis

• "Мы не успели оглянуться", eessõna Rubén Gallego ema endise mehe Sergei Jurjenevi raamatule "Фашист пролетел", 2002
• "Цензура и пропаганда - две колеи одной информационной дороги", essee ajakirjale Индекс, 2004
• "Сени", essee ajakirjale Новый берег, 2004
• "Все равно", kirjutis almanahhi "Неволя", 2007

Välislingid

• "From victim to hero", The Guardian, jaanuar 2006, raamatuarvustus
• "Разговор с выжившим. Интервью с писателем Рубеном Гальего" Newsru.co.il, 7. jaanuar 2020
• Rubén Gallego endine koduleht, koopia Internet Archive'is