Roman Nõvandi
Roman Nõvandi (sündinud Roman Neumann; 31. august (vkj 18. august) 1914 Petrograd – 11. veebruar 1980 Tartu) oli eesti spordipedagoog ja -teadlane.[1]
Elulugu muuda
Roman Nõvandi lõpetas 1934 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi, 1937 Sõjakooli, 1940 Sõjaväe Tehnikakooli, 1949 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, pedagoogikakandidaat (1964, TRÜ), väitekiri "Stardihüppe efektiivsuse määramise ja ujumisliigutuste õigeaegse alustamise kontrolli metoodikast".[1]
Punaarmeesse mobiliseerituna võttis Nõvandi osa teisest maailmasõjast. Oli 1946–1966 TRÜ veespordi kateedri vanemõpetaja, 1966–1978 raskejõustiku ja veespordi kateedri juhataja, 1970–1980 dotsent. Koostanud õppevahendeid ja teinud 4 õppefilmi (1967, 1973, 1978, 1980).[1]
Sport muuda
Oli 1947–1949 kolmekordne Eesti NSV meister veepallis, püstitas ujumises korduvalt uusi Eesti rekordeid. Üleliiduline aukohtunik ujumises (1965).
Teadustöö muuda
Roman Nõvandi uuris ujumise stardihüppe efektiivsust ja kiiruse dünaamikat ujumisdistantside läbimisel. 30 teadustrükist ja õpikut, aimeartikleid.[1]
Isiklikku muuda
Tema õde oli ujuja Nora Kutti.
Teoseid muuda
- Ujumise algõpetuse metoodika I. Tartu, 1967
- Selilikrooli ja rinnulibrassi tehnika ning õpetamise metoodika (kaasautor S. Oja). Tartu, 1969
- Stardi- ja pöördetehnika analüüs ja õpetamise metoodika. Tartu, 1973
- Kehaline kasvatus IV–VIII klassile: käsiraamat õpetajale (kaasautor). Tallinn, 1975
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 328
- Eesti spordi biograafiline leksikon, 432