Roman Jakobson

Roman Jakobson (vene keeles Роман Осипович Якобсон; 11. oktoober 1896 Moskva – 18. juuli 1982 Boston, USA) oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik.

Roman Jakobson enne 1917. aastat

Ta on tuntud Jakobsoni kommunikatsioonimudeli väljatöötamise poolest.

Ta sündis töösturi Ossip Jakobsoni ja tema naise Anna (sündinud Volpert) pojana. Juba väga noorena huvitus ta keeltest. Ta õppis Lazarevi Idamaa Keelte instituudis ja Moskva Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas.

Esialgu tervitas ta palavalt Oktoobrirevolutsiooni, kuid pettus selles, kui nägi, et see ei toonud endaga kaasa kultuuri vabanemist, vaid et bolševike kunstimaitse oli konservatiivne. 1920 asus ta elama Prahasse, kus jätkas doktoriõpinguid ja töötas Nõukogude Venemaa saatkonnas. Ühtlasi oli ta Prahas lähedal vürst Nikolai Trubetskoile, kes oli pärast Oktoobrirevolutsiooni lahkunud Austriasse ja elas Viinis. Prahas elamise ajal oli Trubetskoi tema peamine kaastöötaja ja suurim mõjutaja.

1939. aasta märtsi alguses põgenes Jakobson Tšehhoslovakkiast Berliini kaudu Taani, sealt 1. septembril 1939 Norrasse ja 1940 matkas ta üle piiri Rootsi. Kartes, et Saksamaa okupeerib ka Rootsi, sõitis ta 1941 New Yorki ja jäi USA-sse elama surmani. Ta oli Harvardi Ülikooli õppejõud 1949–67.

Teosed

• Якобсон Р. Избранные работы. М., 1985
• Якобсон Р. Работы по поэтике. М., 1986
• Якобсон Р. Язык и бессознательное. М., 1997
• Роман Якобсон: Тексты, документы, исследования = texts, documents, studies (osa teksti inglise keeles). М., 1999, 918 lk

Teosed eesti keeles

• "Verbaalne suhtlemine". Tõlkinud Ilmar Anvelt – Akadeemia 1989, nr 7, lk 1487–1502. [Originaal: 1972. Verbal communication. Scientific American 227(3): 73–80.] loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• "Realismist kunstis". Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2010, nr 3, lk 44–52
• "Tõlkimise keelelistest aspektidest". Inglise keelest tõlkinud Elin Sütiste – Acta Semiotica Estica. 7. Tartu 2010, lk 299–306
• Juri Tõnjanov ja Roman Jakobson, "Kirjanduse ja keele uurimise probleemid". Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2012, nr 3, lk 52–53
• "Lingvistika ja poeetika". Tõlkinud Neeme Lopp ja Arne Merilai – Akadeemia 2012, nr 10, lk 1731–1773. [Originaal: 1960. Closing statement: Linguistics and poetics. In: Sebeok, Thomas A. (ed.), Style in Language. Cambridge: The MIT Press, 350–377.]
• "Rahvusliku enesemääramise algus Euroopas". Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2012, nr 10–11, lk 58–72

Kirjandus

• Roman Jakobson: a bibliography of his writings / with a foreword by C. H. Schooneveld The Hague; Paris: Mouton, 1971, 60 lk
• Juri Lotman, "Mõni sõna Roman Jakobsonist" – Keel ja Kirjandus 1983, nr 4, lk 188–190; ka raamatus "Jalutuskäigud Lotmaniga", Tallinn 2010 (Bibliotheca Lotmaniana), ISBN 9789985587072, lk 151–158
• Ю. Лотман, «Последний экзамен, последний урок: несколько слов о Романе Оссиповиче Якобсоне» – Вышгород 1995, nr 3 (juuni), lk 36–40
• Peeter Torop, "Tõlge kui kommunikatsioon ja autokommunikatsioon: Jakobsonist Lotmanini" – P. Toropi raamatus "Tõlge ja kultuur", Tartu 2011, ISBN 9789949196203, lk 97–111